Antibiootikumide liigtarvitamine loomadel tekitab superbaktereid, kuid Eestis toodetud piim ja liha on ohutud
Veterinaar- ja toiduameti peaspetsialisti Diivi Põdersoo selgituste kohaselt on Eesti suurtes loomafarmides kohustus identifitseerida haige loom ning määrata sellele konkreetsele isendile liigipõhist ravi, see tähendab, et erinevate tehnosüsteemide abil tuvastatakse triipkoodi abil täpne isend ning talle manustatakse konkreetse liigi ravimit, mitte inimeste oma.
Teistsugune olukord on aga profülaktilisel ehk ennetaval eesmärgil kasutatavate ravimisöötadega, mida antakse noorloomadele, et vältida nende haigestumist.
Kasvu stimuleerimiseks ei tohiks antibiootikume anda juba 2006. aastast, kuid ometi hakkab Euroopa Liidus 2017. aastal kehtima määrus, millega piiratakse antibiootikumide turustamist ning keelatakse ravimisööt profülaktilistel eesmärkidel või looma kasvu stimuleerimiseks.
Diivi Põdersoo kirjeldab ERR-ile, et kuna Eestis on piima- ja lihatööstus valdavalt eraettevõtete käes, kes ei taha sugugi trahvi maksta, siis järgitakse reegleid väga täpselt ning poodidesse jõudev piim ja liha ravimijääke ei sisalda ja on tarbijale ohutu.
