Anu Hellenurme: võrreldes piimatootjatega on lihatootjad vaeslapsed

 (3)
Anu Hellenurme: võrreldes piimatootjatega on lihatootjad vaeslapsed
Anu Hellenurme

Mõistlik on tarbida pigem vähem, aga võimalikult head liha. Kuidas toota tipptasemel liha ja lihatooteid?

Kõik teemad viivad konkurentsivõimeni, sedastati tänavusel lihafoorumil. Olgu see siis loomade tervis, ravimine, turu-uuringud, tootearendus või teadus.

Foorumil tutvustasid oma kogemust ka Maailma Looduse Fondi Soome ja Rootsi harude esindajad. Nende sõnumiks oli, et tarbida tasuks pigem vähem, aga kvaliteetsemat liha, eelistades kodumaist.

Põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme, miks valisite seekord just need teemad?Teemad said valitud riigi strateegilisest vaatest, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal hea elada. Me teame, et maaelu arendamine vajab pikaajalist visiooni ning terviklikku lähenemist. Lihatootjate missioon on katta eestlaste toidulaud kodumaise toorainega ja hoida elus esivanemate pärandit, et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit.

Mis teaduse poole pealt puudu on, kui lihasektorit vaadata?

Vajame rohkem teadusuuringuid, näiteks loomade söötmise mõju kohta liha kvaliteedile. Olukorda saab muuta ainult sektor ise, investeerides teadus- ja arendustegevusse.

Kui võrrelda lihasektorit piimasektoriga, siis milles on vahe, kui rääkida teadusest?

Piimatootmise jaoks on Eesti Maaülikoolis väga hea kompetents võrreldes veise- ja seakasvatusega, lihatootjad vaeslapse osas.

Seotud lood:

Lihaveisekasvatus areneb jõudsalt, aga kompetents ja teadus ei ole veel välja kujunenud. Vajalik on koostöö kogu ahelas karjamaalt taldrikule, andes lisandväärtust. Vaja on viia tootmine, töötlemine, teadus ja tarbija huvid ühte tervikusse.

Kas viimastel aastatel on lihasektoris olnud ka positiivseid arenguid?

Jah, aina enam mõistame kogu sektori koostöö tähtsust. Suurepärane näide on Liivimaa Lihaveis, aina rohkem eelistatakse kodumaist tooraine päritoluga liha. Rakveres räägiti ka jahindusest kui väärtusliku ulukiliha pakkujast, millest ligi pool eksporditakse teistesse riikidesse.

Millised praktilised sammud peaksid nüüd järgnema?

Sektori suurem koostöö arendamine ja strateegia elluviimine. Väikeriikidel on väga raske saavutada konkurentsivõimet nn masstoodanguga. Meie võimalus on eristumine, nutikas ning sihipärane müügioskus. Tuleb leppida kokku kvaliteedikavades, et luua ühtne süsteemi.

Kõik ei pea tegema kõike, kasvame oma annetes. Tuleb mõista kõikide lülide osatähtsust, samas nähes ka suurt pilti. Iga toidu tootmise ahelas tegutseva inimese töö on väga suur väärtus.

Minu poolt sügav kummardus inimestele, kes katavad meie toidulaua.