Aprilli algusest võib põldudele väetisi laotada
Veeseaduses sätestatud keeld kasutada orgaanilisi ja mineraalväetisi enne aprilli on kehtestatud paljuaastaste agrometeoroloogiliste vaatluste tulemuste alusel, mis on näidanud, et keskmiselt algab vegetatsioon aprilli keskpaiku. Seda tõsiasja kinnitavad ka Eesti taimekasvatuse instituudi vaatlused. Taimekasvuperiood algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5°C.
“Viimastel aastatel on kevadine vegetatsiooniperiood alanud küll mõnevõrra varem, kuid kindlasti mitte märtsis,” ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.
“Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tõstab kevadise väetiselaotamise kuupäeva 20. märtsile, on meil praegu töös, kuid ka sel juhul jääb kehtima tingimus, et maapind ei tohi olla külmunud, lumega kaetud, veest küllastunud ega üleujutatud. See muudab väetiste laotamise alustamise tähtaja paindlikumaks, kuid samal ajal tõstab põllumehe vastutust veekaitsenõuete järgimise eest.”
Ka tänavu on kevad olnud heitlik ja soojad ilmad on vaheldunud külmade lume- ja lörtsisajuste ilmadega. Kuniks on külm ja taimed ei kasva, on puudu ka väetiste tarbija ehk kasvav kultuur. Neis tingimustes nii sõnnik kui ka suurem osa mineraalväetistega antavast lämmastikust leostuvad või kanduvad vihma- ja sulava lume veega veekogudesse. Lisaks veekeskkonna kahjustamisele toob selline tegevus kahju ka põllumehele, sest liiga vara laotatud väetis jõuab vaid vette, mitte taimedeni.
Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes, kui ka meres, muutes vee liiga toitaineterikkaks, mis põhjustab taimestiku, seal hulgas ka vetikate vohamist ning veekogude kinnikasvamist. Muude muutuste kõrval halvendab see ka vee-elustiku, sh kalade elamistingimusi ja võib isegi viia nende hukkumiseni.
