Suurem. See põld on paepealne ning mulla poolest pigem meie keskmine kui parim. Ja keskmiselt saime me mullu veidi üle 6 tonni talinisu hektarilt.

Seega loodetust 2 tonni rohkem?

Jah. Vahel juhtub niimoodi.

Mis selle põhjus võiks olla?

Järele mõeldes üht-teist leiab. See oli üks vähestest talinisupõldudest, kuhu jõudsime mullu sügisel külvata enne pikka vihma – 11. septembril. Ideaalis tuleks minu arvates talinisu külv lõpetada 15. septembriks.

Aare Mölder alustas mullu Harjumaal külvi juba 20. augustil.

Ma arvan samuti, et augustikuu lõpus võiks alustada, aga meie ettevõttes käib sel ajal peale viljakoristuse ka silotegu. Pole aega, mehi ega traktoreid.

Milline oli külvisemäär?

Külvasime 300 idanevat tera ruutmeetrile. Tänavu alustasime 250 idaneva teraga ruutmeetrile. Traditsiooniliselt külvatakse 400. Sain külvisemäära alandamiseks julgust Aare Mölderilt.

Viljelusvõistlus soodustab suhtlemist ja kogemuste vahetamist?

Just nii.

Mida sa põllul mullu sügisel veel olulist tegid?

Taimekaitset ei teinud, kuid andsin 100 kilo ammooniumsalpeetrit (34 kilo lämmastikku) hektarile. See mõjus hästi – taimed virgusid võrsuma. Sügisesed võrsed on saagikamad kui kevadised. Ka terade arvu peas paneb taim paika võrsumise ajal. Kui taim saab mullast signaale, et toitaineid on piisavalt, valmistub ta oma saagivõimet realiseerima.

8,7 tonni teri hektarilt saades pidi mullas ka toitaineid varuks olema. Mis oli eelvili?

Enne talinisu kasvas sellel põllul taliraps. Raps on hea eelvili, selle järel annab teravili kõrgema saagi kui mõne teravilja järel.

Talirapsile eelnes mitmeaastane põldhein, mille tüü peale laotasime sõnnikut. Põldheina ja sõnniku soodne järelmõju ulatus tänavu koristatud talinisuni.

Millega tegid kevadist väetamist?

20. aprillil sai põld 300 kilo CAN + S (81 N) hektarile. 21. mail andsime sama väetist 220 (59,5 N) kilo hektarile. Siis vaatasime Neeme Univeriga, et pärast õitsemist tuleks väetada veel lehtede kaudu karbamiidiga – eeskätt terade proteiinisisalduse tõstmiseks, aga ka peade produktiivsuse suurendamiseks. Pritsisime 13 kilo (6 N) karbamiidi hektarile. Kokku sai kõnealune põld 180 kg mineraalset lämmastikku, iga kilo lämmastiku kohta kasvas 44 kilo teri. Hea tulemus.

Aga taimekaitse?

Seda oleks võinud teha veidi teisiti. Pritsisime neli korda. Esimese pritsimise ajal oleks pidanud kasutama ka fungitsiidi. Olen harjunud tõrjet tegema siis, kui ilmnevad esimesed haiguste tundemärgid, kuid peaks tõrjuma ennetavalt.

Milline oli terade kvaliteet?

Kõik talinisud sobisid toiduviljaks. Terades oli 13,5% proteiini. ‘Ramiro’ 1000 tera kaal ulatus 56 grammini. See sort realiseeriski ennast eeskätt kopsakate terade kaudu.

Mastaapne lõimumine

Kõo Agros on jõutud silmapaistvate tulemusteni mitte ainult ühel põllul – viimase 5 aastaga on saagikus kahekordistunud 3500 hektaril, millest teravilja ja rapsi kasvatatakse ligikaudu 1600 hektaril. Kõo Agro kogemused ei olegi niivõrd agrotehnika kui suurtootmise korraldamise-juhtimise valdkonnast.

Tõnis Riisk: “Võhma kolhoos reorganiseeriti 1993. a põllumajandusühistuks, mis 1996. a lagunes kuueks üksuseks. Tegutseti 2004. aastani, kuni AS Silikaat kõik ära ostis.”

Moodustati kaks omavahel tihedalt lõimunud ettevõtet: OÜ Mangeni, kellel on praegu 800 lehma ja renoveeritud suurlaudas 940 lehmakohta, ning OÜ Kõo Agro, kes kasvatab 2500 hektaril heintaimi, teravilja, rapsi, maisi. Kahe ettevõtte kasutuses on 3500 ha. Tavaliselt laekub aasta sissetulekust 2/3 piimatootmisest, see tootmisharu toetab põllundust mitmel erineval moel. Renoveeritud suurlaut annab aastas 24 000 tonni vedelsõnnikut – mineraalväetiste hindade tõustes on see kõrvalsaadus muutunud järjest tähtsamaks.

Praegustes majandustingimustes on vedelsõnnik peamine kompleksväetis, pealegi on nii praktika kui teadus tõestanud, et kõige kõrgemaid saake saadakse orgaanilisi ja mineraalväetisi koos kasutades.

Tänu sellele, et põhirõhk on piimatootmisel, on külvikorras suur osakaal heintaimedel, mis mõjuvad samuti teraviljade ja rapsi saagikusele positiivselt.

Kuna teraviljapõldudel ja rohumaadel toimuvad tööd erinevatel aegadel, on töömehed-traktorid koormatud ratsionaalsemalt kui üksnes teravilja ja rapsi kasvatavates ettevõtteis.

Tõnis Riisk on tippjuht nii Kõo Agros kui Mangenis, seetõttu saab ta tootmist korraldada selliselt, et kahe ettevõtte lõimumisest oleks rohkem tulu.

Tõnis Riisk: “Vedelsõnnik on oluline väetis. Kui näiteks talinisu külvata talirapsi järel ja enne seda anda põllule vedelsõnnikut, siis saan parima tulemuse. Kahjuks jäi see põld enne külvi ajapuuduse tõttu vedelsõnnikust ilma, muidu oleks ilmselt tulemus olnud veelgi parem.

Tänavu on esimene aasta, mil me kasutame vedelsõnnikut kõige tõhusamal moel – viime seda otse mulda, eeskätt teraviljade ja rapsi alla. Kui laotada vedelsõnnikut mulla pinnale, lendub osa lämmastikust lihtsalt minema.

Pean vedelsõnniku muldaviimist esmatähtsaks tööks. Kevadel jäi osal põldudel isegi külv optimaalsest hiljemaks, et enne külvi vedelsõnnikut anda.”

See on mitte lihtsalt väetis, vaid orgaaniline väetis, mis ergutab ka mulla elustikku.

28-aastaselt 6 aastat tippjuhi kogemusi

Lõimida piimatootmine ja põllundus oli mõlema ettevõtte omaniku AS-i Silikaat strateegiline otsus. Omanik toetas investeeringutega mõlema ettevõtte arengut, lühikese ajaga nüüdisajastati tehniliselt ja tehnoloogiliselt nii piimatootmine kui põllundus.

Tõnis Riisk on palgaline tippjuht. Ta tõestab oma tulemustega, et on teisigi motivaatoreid peale omandi. Ka peremehetunne ei sünni ainult omandist. Ta ei pidanud koguma pikka aega maad ja kapitali, oma juhieeldusi sai ta realiseerida suurtootmises.

Tõnis Riisk on põllumajandusliku suurtootmise meeskonna eestvedaja seitsmendat aastat, olles alles 28-aastane.

Märkus: Mitte Erki Oidermaa, nagu oli meie ajakirja eelmises numbris, vaid Tõnis Riisk on käesoleva ja ka kõigi viie viljelusvõistluse noorim osavõtja.

Ajakiri Maamajandus oktoober 2009.