Mitte ainult agrotehnika

Laatre Piim AS sai viljelusvõistlusele esitatud talinisu ‘Olivin’ põllult 8,4 tonni teri hektarilt, mis on veidike vähem, kui koguti Kõo Agro OÜ-s. Laatre Piimal on 860 kõrgetoodangulist lehma, teravilja ja rapsi kasvatatakse 600 hektaril, rohtu aga rohkem kui 1000 hektaril.

Võistlusele esitatud põllu saagikus üllatas

Laatres kirjutati põlluraamatusse, et võistluspõllult loodetakse saada 6 tonni teri hektarilt. Tegelikult saadi 2,4 tonni rohkem.

“See on ju supersaak!” hüüatas Laatre Piima juht Edda Vahtramäe, kui kuulis laboris uuritud ja žürii arvutatud tulemust.

Nii suure saagi kujunemise tegureid analüüsib Maamajanduses lähiajal viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil.

Mullu koguti Laatres keskmiselt 6,3 tonni talinisu hektarilt. Tookord oli põldudel vähe talvekahjustusi. Tänavu kevadel ilmnes neid rohkesti ning seepärast arvati, et on hea, kui sellelt suhteliselt viljaka mullaga põllult saab mulluse keskmise lähedase tulemuse. Õnneks osutusid võistluspõllul talvekahjustused väikeseks. Maapind on siin kergelt tõusva reljeefiga ja ilma märgatavate lohkudeta.

Mullaanalüüsi andmed näitavad, et pH on sellel põllul talinisule vastuvõetav – 6,2–6,4, fosfori ja kaaliumi sisaldus kõrgepoolne, keskmisest rohkem on ka mikroelemente. Lõimis saviliiv. Veel mäletatakse, et kunagine 1. Mai kolhoos kasvatas siin köögivilja.

Halvenenud majandusliku olukorra tõttu sai põld mineraalväetistest vaid lämmastikku ja väävlit.

Eelvili oli taliraps. ‘Olivini’ seeme puhiti Baritoniga ning külvati 22. septembril.

Umbrohte tõrjuti sügisel MCPA-ga ja kevadel Sekatoriga, millele lisati haiguste tõrjeks Corbeli. Teine pritsimine tehti Allegro Superiga ja kolmas Folicuriga.

Orgaaniline väetis – Laatre Piima trumpäss

Eespool öeldus on vajaka oluline saagi kujundaja – orgaanilised väetised.

Viljelusvõistlusele esitatud talinisupõld sai pärast eelvilja koristamist 40 tonni veiste vedelsõnnikut hektarile. Ka taliraps kasvas eelmisel aastal vedelsõnniku toel jõudsalt ning selle purustatud varred läksid mulda orgaanilise väetisena. Raps on eelviljana hea veel selle poolest, et kobestab mulda.

Laatres on vedelsõnnikulaotur muldaviimisseadmega, mis annab selle väetise mulla pindmisse kihti. Seal laguneb biomass kiiremini kui sisseküntuna.

Laatres tekib aastas ligi 20 000 tonni vedelsõnnikut.

Lõimumine

Põllumajandusreform tegi toonase eduka Laatre sovhoosi 13 tükiks. Tänu Edda Vahtramäele, kes oli veisefarmi juhataja, säilis piima suurtootmine, kuid selle jätkamiseks oli vaid 300 hektarit rohumaid. Teravili tuli osta.

“2004. aasta algul, kui piima hind oli väga madal, hakkasin otsima investoreid,” meenutab Edda Vahtramäe. “Siin lähedal Õru vallas olid Mati Polli ja Peeter Mänd ostnud metsa ning saanud ka põlde. Nende asutatud OÜ Lotamõisa hakkas kasvatama teravilja ja rapsi. Koos Venda Vihmanniga, kellele kuulub Kesa Agro OÜ, haarasime kinni ideest moodustada nendega kontsern. Katusorganisatsiooniks asutasime AS Maasu.

Olime küll keskmised ettevõtted, kuid eraldi ei olnud meil pankade ees piisavalt garantiid saamaks nii suuri laene, kui vajasime. Näiteks Laatresse oli vaja kiiresti ehitada uus suurlaut, soetada uued rohumasinad. Lõimus ka meie ajupotentsiaal – Mati Polli ja Peeter Mänd on asjatundlikud investorid, neil on teavet, mida mina iseseisvalt hankida ei suuda. Tähtsamaid asju arutame koos.”

Laatresse ehitati 636 loomakohaga nüüdisaegne suurlaut. Lehmade produktiivsus on oluliselt tõusnud. Põldudel töötavad uued masinad.

2006. aastal liitus OÜ Lotamõisa AS-iga Laatre Piim. “Piima tootmine ja teraviljakasvatus koos on parim tervik,” ütles selle peale Edda Vahtramäe.

34 aastat juhtimiskogemusi

Kahe tootmisharu ja kahe ettevõtte liitumine lõi eeldused tõsta teravilja-rapsi-heintaimede saagikust ning lehmade produktiivsust. Need eeldused saavad reaalsuseks läbi juhtimise.

Edda Vahtramäe on suurtootmist juhtinud 34 aastat: pärast EPA lõpetamist läks ta Laatre suurfarmi zootehnikuks ning juba samal aastal edutati juhiks.

Edda Vahtramäe: “Ma alustasin soodsas kohas. Sovhoosi direktor Huno Toomiste oli teadlane, ta sai Laatre suurfarmi väljaarendamise eest doktorikraadi. Mind õpetas ta analüüsima.

Toona suunati mind kõige uuega kursis olema ja see on mul nüüd väga oluline harjumus.”

Ajakiri Maamajandus oktoober 2009.