August Jürima - oluline riigimees, kellest me midagi ei tea
Lünka meie teadmistes nendest inimestest, tänu kellele oli ja on olemas Eesti Vabariik, on tänuväärselt püüdnud juba paarkümmend aastat täita Koeru ja Koigi vallad, kus peetakse au sees Eesti riigi üht rajajat, Konstantin Pätsi ja Karl Eenpalu sõpra ning võitluskaaslast August Jürimad.
August Jürima oli üks Põllumeeste Kogu juhte, Riigikogu liige, rahandus-, põllumajandus- ja siseminister. Samal ajal pidas agronoomilis kõrgharidusega poliitik Järvamaal Vaalis talu, millest kujunes aastatega üks Kesk-Eesti eesrindlikemaid majapidamisi.
23. augustil, MRP aastapäeval ning juhtumisi ka August Jürima 125. sünniaastapäeval, korraldasid August Jürima eluga seotud vallad, Järvamaa muuseum ning kohalik noor ajaloouurija, Tallinna ülikooli tudeng Ründo Mülts mälestuskonverentsi. Augst Jürimad ja tema aega olid kutsutud tutvustama ajaloolased- Küllo Arjakas, Ago Pajur, Indrek Paavle, aga ka poliitikud Trivimi Velliste ja Marko Mihkelson.
August Jürimad meenutati ka tema siiani säilinud kodutalu ees ning mälestuskivi juures Koeru surnuaial, kus küll see mees ise ei puhka, sest represseeriti, nagu pea kogu eesti Vabariigi poliitiline eliit, 1941. aastal.
• August Jürima kasvas üles Järvamaal Koeru kihelkonnas Udeva vallas (praeguses Koigi vallas) Vaali külas Palso talus.
• Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis Paide linnakoolis ja Tartu Treffneri gümnaasiumis.
• Kõrghariduse omandas Königsbergi ülikooli põllumajandusosakonnas, mille lõpetas 1914.
• 1918. aasta veebruaris korraldas August Jürima Pärnus Maapäeva vanematekogu 21. veebruaril koostatud Eesti iseseisvuse manifesti käsikirja trükkimise ja laiali jaotamise. Manifest kleebiti kiiresti üles ja 23. veebruari õhtul loeti see Endla teatri rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik.
• Jürima oli Eesti Maarahva Liidu üks asutajaid 1917. aastal.
• Jaanuaris 1919 valiti ta Ajutise Valitsuse maakonnakomissariks.
• August Jürima oli Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige põllumeestekogude fraktsioonis.
• 1929–1931 oli ta teedeminister, 1931 põllutöö- ja majandusminister, 1939–1940 siseminister.
• Ta oli ka Põllutöökoja esimees, Põllumajandusliku Keskühingu Estonia nõukogu esimees ja mitmete pankade nõukogu liige.
• Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta 5. oktoobril 1940 Tallinnas ja toimetati Keskvanglasse (Patareisse).
• August Jürima saadeti Kirovi oblastisse Vjatlagi vangilaagrisse, kus suri (või lasti maha).
