Avamaakurgi ja –köögiviljatootjad said õppepäeval väärt nõu
Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Starastini sõnul ongi ürituse üheks eesmärgiks tuua kokku erinevad osapooled, et esindatud oleks nii teadlased , seemnetootjad, kurgikasvatajad kui tööstus. Õppepäev toimus koostöös aiakaupade hulgimüüja Schetelig EV AS-iga ning toetajaks Euroopa Maaeluarengu fond.
Kaheosalisel õppepäeval kuulati esmalt põhjalikke loenguid, hiljem külastati Kivimurru talu põllule rajatud avamaakurgisortide võrdluskatseid.
Jan Langerak Hollandist tutvustas sordiaretuse ette pandud raskusi ja uusi suundi. Kui tööstus tahab saada ühlase kuju, suuruse ja värvusega vilju, siis kasvatajale on oluline ka saagikus ja selle ühtlikkus. Samuti on väga tähtsad taimehaigustele vastupanu ja tugev taimestik, mis on suurema saagi aluseks. Haigustele resistentsed sordid vähendavad taimekaitsetööde hulka ja seega kulusid, samas säilib saagikus ja selle kvaliteet.
Mujal Lõuna-Euroopas levinud vertikaalse süsteemi, mille korral on tunduvalt vähem haiguseid, laitsid aga meie avamaakurgikasvatajad maha. Põhjused ikka meie kliimas. Nimelt ei saa vertikaalkasvatuse korral taimi katta jaheduse ja öökülmade eest kattelooriga.
Kui Skandinaavias ja ka Eestis on populaarsed eelkõige siledaviljalised kurgid, siis näiteks meie lõunanaabrite lätlaste ja ka venelaste juures on hinnatud just näsalised kurgid. Põhjuseks nende paremad maitseomadused soolamisel. Ka on ogaliste viljadega kurkide taimekasv tugevam ja seetõttu sobivad nad paremini tuulistele aladele ning raskematele muldadele.
Uued siledaviljalised kurgisordid 'Archer' F1 ja 'Aviator' näivat olema perspektiivikad, katsete põhjal on pisut paremad tulemused sordil 'Aviator'. Maitsesid mõlemad kurgid aga hästi.
Priit Põldma Eesti Maaülikoolist tutvustas erinevaid kurkidel esinevaid kahjureid ja haiguseid ning andis põgusa ülevaate puudushaigustest. Kahjurite poolt tekitatud kahustuste, haiguste ja puudushaiguste algfaasis on neil kõigil vahet tegemine üsnagi keeruline. Põldma ettekandest jäi kõlama soovitus, mis sobib nii suurtootjale kui hobiaednikule: "Pange kõik, mida te põllul või aias ette võtate, kirja. See aitab mäletada mida eelneval aastal tegite ja analüüsides tehtut teha prognoose edaspidiseks." Kui vaja kurke värskena säilitada, siis optimaalne temperatuur selleks on +10º...+12º C, selliste tingimuste juures säilib kurk umbes 2 nädalat. Jahedamas on kurgi säilimiseaeg väga lühike.
Kivimurru talu perenaine Anneli Stenbuch, kelle talu põldudel toimuvad sordivõrdluskatsed rääkis oma kurgikasvatuse muredest ja rõõmudest. "Võrreldes eelmise aastaga, mil tingimused olid kurgikasvatuseks ideaalsed, on sel aastal saak isegi 2-3 korda väiksem." Jaheduse tõttu on Stenbuchi sõnul ka taimed pisut väiksemad ning saak hilisem, kuigi taimed olid katteloori all juulini, so saagi alguseni. Muret teevad ka jahedusest tingitud haiguste võimalik lööbimine. Kuigi kastmist see aasta pole sagedaste vihmahoogude tõttu vaja, kasvab see-eest mühinal umbrohi.
"Keemilist umbrohutõrjet me ei tee, reavahed saab nn hanijalaga umbrohust puhtaks. Ülejäänud teevad naised käsitsi, kõblaga," märkis Stenbuch ning lisas: "Naised on mul väga tublid, nad istutavad taimed, rohivad ja korjavad kurgid." Käsitsi korjamise peale ei tahtvat aga keegi enam mõelda, spetsiaalsel raamil kõhuli olemisega on vägagi harjutud. Ka omakasvatatud noortaimede istutamine käib sellelt samalt raamilt, ikka seitse rida korraga.
"Kurgikasvatuse juures on oluline osa ka väetamisel, ei taha ju inimene kannatada puudust, ammugi siis kurgitaimed," märgib Stenbuch. Et vältida mullaväsimust ja haiguseid, vahetatakse kurgimaade asukohta, kurgile järgneb teravili.
