Balti põllumehed lõid ühisrinde, et saada võrdsemaid toetusi
Meie põllumehed plaanivad Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) kutsel ELi siinse esinduse ette Rävala puiestee 4 meeleavaldusele koguneda tuleval kolmapäeval kell 13.
“Praegu saab Eesti põllumees toetust 100 eurot hektari kohta, Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine on 270 €/ha ja näiteks Hollandis ning Kreekas on toetus üle 400 euro hektari kohta,” selgitas EPK asepresident Jaan Sõrra põllumeeste rahulolematuse põhjust. “Ka uues eelarvekavas on toetuste tõus ette nähtud palju aeglasemas tempos, kui me lootsime.”
Ebaõiglane tundub ka see, et äsja näitas Eesti rahvas, sealhulgas põllumehed, solidaarsust Euroopa finantsstabiilsuse tagamisel, võttes kanda suure rahalise koorma Eestist jõukamate riikide toetamiseks.
“Leiame, et sarnast solidaar-sust peaksid Euroopa Liit ning tema liidrid üles näitama ka põllumajanduspoliitika kujundamisel,” märkis Sõrra.
Tema sõnul on järgmisel kolmapäeval piketeerima tulemas mitu autotäit põllumeeste keskliidu liikmeid.
ETKLi esimees Kalle Hamburg sõnas, et eurotoetuste ebavõrdsus on kõigi põllumeeste ühine mure ja arvas, et 50–60 taluliidu liiget on Tallinnas kohal. “Teraviljatootjatel on saak salves, nemad saavad kindlasti osaleda,” märkis ta.
Toetused tõusevad liiga aeglaselt
26. juunil avalikustas Euroopa Komisjon ELi eelarvekava aastateks 2014–2020, kus põllumajandusele kavandatud summasid oli vähendatud.
Selles kavas seatakse eesmärk, et keegi ei tohiks saada väiksemaid toetusi kui 90% ELi 27 liikmesriigi keskmisest toetustasemest. Samas, aastatel 2014–2020 vähendatakse vanade ja uute riikide toetuste vahet praeguse taseme ja 90% vahel ainult 30% võrra.
“Ülejäänud 70 protsendi vähendamise kohta pole dokumendis mainitud midagi. Võib oletada, et kui toetustasemete ühtlustamist jätkatakse samas tempos, kulub ELi keskmisest tasemest 90 protsendi saavutamiseks 21 aastat,” selgitas ETKLi tegevdirektor Kaul Nurm.
EPKK, ETKL, EPK ning põllumajandusministeerium esitasid juulis oma seisukohad uue eelarvekava kohta. Väljaütlemiste teravik oli suuantud ebavõrdsete toetuste vastu.
Nii talupidajate liit kui põllumeeste keskliit kutsusid üles kõiki poliitilisi jõude Eestis ja eestlastest esindajaid ELi asutustes ühendama oma jõu, et võidelda võrdse kohtlemise eest.
Plaaniti pöörduda teiste uute liikmesriikide põllumeeste organisatsioonide ja Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni poole ning esitada Euroopa Parlamendile nõuded toetuste õiglasemaks jaotamiseks.
Hea koostöö läks käima Balti riikide vahel. Esimest korda kohtusid Baltimaade põllumeeste juhid ühiste sammude plaanimiseks 19.–20. augustil Riias. Eestit esindas seal EPK president Juhan Särgava.
Lätti oli kohale tulnud ka COPA (Euroopa põllumajandustootjate ühendus) asepresident soomlane Juha Marttila, kes on ühtlasi Soome taluliidu esimees.
“Riias otsustasime, et ülekohtustest toetuste jagamise plaanidest tuleb teavitada Euroopa Parlamendi liikmeid, riikide peaministreid ja vabaühendusi,” rääkis Juhan Särgava.
Selleks töötati välja Balti riikide ühisdeklaratsioon, kavandati selle esitamine Brüsselis ja otsustati vajadusel korraldada ühine meeleavaldus.
Raportööridega tehti lobitööd
22. ja 23. septembril käisid Baltimaade põllumeeste esindajad Brüsselis. Toimusid kohtumised europarlamendis ja COPA/COGECAS. Eestist osalesid kohtumistel Brüsseli Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Ene Kärner, EPKK juht Roomet Sõrmus, Kaul Nurm ja Juhan Särgava.
“Balti riikidega oli kokku lepitud, et soovime toetuste tõstmist uue eelarveperioodi lõpuks 90 protsendini ELi keskmisest ja seda käisime kõik organisatsioonid üheskoos Brüsselis kaitsmas,” ütles Nurm.
Brüsselis kohtusid Baltimaade esindajad Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmete Albert Dessi ja Luis Manuel Capoulas Santosega. Dess oli parlamendi eelmine raportöör ja Santosest saab parlamendi järgmine raportöör ÜPP reformiettepanekute teemal.
“Saksa konservatiiv Albert Dess ütles kohtumisel, et komisjoni ettepanekud valmistavad pettumust ning ta on teadlik Baltimaade probleemidest. Ka tema hinnangul ei tohiks üleminekuaeg toetuste ühtlustamiseks kesta kauem kui 2020. aastani,” refereeris Roomet Sõrmus Europarlamendi raportööri arvamust.
Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid Brüsselis ka Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni COPA presidendi Gerd Sonnleitneri ja asepresidendi Juha Marttilaga.
Kaul Nurme selgitusel püüab Euroopa Komisjon vaadata asju liikmesriikide kaupa. Nüüd on Balti riigid välja tulnud ühise rindega ja see on pisut laineid löönud.
Eelmisel nädalal läkitati kiri Barrosole
“Balti ketti ikka mäletatakse, seetõttu on meie kooskõlastatud tegevusel teatav märgiline tähendus, mis võib edu tuua. Suurtesse läbimurretesse ma ei usu, kuid proovima peab. Sest kui ei proovi, ei saa midagi, see on kindel,” arvas Kaul Nurm.
Brüsselis lepiti kokku, et kiri Balti riikide ühispositsiooniga saadetakse kõikidele volinikele, sealhulgas Barrosole. See läks teele 26. septembril.
Kirjas märgiti taas, et Baltikumi põllumehed ei saa nõustuda komisjoni seniste ettepanekutega, mis jätaksid meie toetused ka uuel eelarveperioodil ELi keskmisest tunduvalt madalamaks. Need peaksid vastama põllumeeste reaalsetele vajadustele ning nende tase ei tohiks üheski liikmesriigis olla vähem kui 90% ELi keskmisest.
“Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste madalaid toetusi pole enam võimalik põhjendada väiksemate tootmiskuludega,” selgitas Roomet Sõrmus. “Kuigi Baltimaade otsetoetused on kõige madalamad, kuuluvad tootmiskulud ELi keskmiste hulka. Ühisel turul ei saa toota, kui põllumajanduse sisend- ja kokkuostuhinnad on sarnased, toetused erinevad aga kuni seitse korda.”
Kui palju kõigist neist aruteludest ja sammudest kasu on olnud, selgub juba nädala pärast.
Mille vastu protestitakse?
- Praegused EK seisukohad ei paku Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi vanade Euroopa Liidu riikide põllumeestega.
- Uute liikmesriikide põllumehed saavad kuni seitse korda vähem otsetoetusi kui vanade riikide omad.
- Kuigi eesmärk on, et ükski liikmesriik ei peaks saama otsetoetusi alla 90% ELi 27 riigi keskmisest, plaanitakse järgmise seitsme aastaga uute riikide toetusi tõsta vähem kui kolmandiku võrra.
