Eesti emised saavad parema elu peale
Tuleva aasta algusest kehtima hakkavad uued loomade heaolu nõuded määravad ära sigalates põrandapinna materjali ja limiidid ning valguse intensiivsuse. Uued nõuded keelavad emiste üksiksulud, emise taga peab olema vaba pinda poegimiseks jne.
“Kõige rohkem puudutavad uued nõuded tiinete emiste pidamist − neil peab olema rohkem ruumi, vaja on tuhnimismaterjali. Kellel emistesigalad veel ümber ehitamata, tuleb see ära teha,” selgitab sigu kasvatava Kaavere Agro juhatuse liige Meelis Marmor. Kaavere Agros saadi selle tööga valmis mõne aasta eest.
Tartu Agro juhataja Aavo Mölder kinnitab, et nende sigalates on tehtud viimase nelja aasta jooksul ümber poegimis-, võõrdepõrsaste ja nuumikute laut. Emised elavad aga ühismajandist pärit pinnal, kus vahepeal üksiksulgudeni ei jõutudki. See tähendab, et emised liiguvadki vabalt ringi, ent nende pidamistingimusi tuleb täiendada.
Ida-Virumaal Lüganuse vallas seakasvatuse ja vorsti valmistamisega tegeleva OÜ Sigwar juht Margo Jäger tunnistab, et on seapidamishoonetesse investeerinud järjepanu seitse aastat.
“Seni on kõik farmisisesed investeeringud seotud loomade heaolu parandamisega,” märgib Jäger. On paigaldatud uued söötmisseadmed, farmis on rekonstrueeritud ja automatiseeritud mitu eri vanuses loomade pidamise sektsiooni.
Ta tunnistab, et kummaline tundub loomade heaolu puudutavate nõuete muutumine lühikese aja tagant. “Ostsin viis aastat tagasi toetuse abil põrsastele põrandarestid, Saksa projekt,” toob ta näite. “Õnneks ei teinud täisrestpõrandat, osa jäi muust materjalist. Selle aasta algul tulid restidele uued nõuded. Ma ei saa aru, mis selle seaga siis vahepeal muutus.”
Kolhoosiaja hea pärand
“Eestis ja Ida-Euroopas üldse on heaolunõudeid lihtsam täita, sest siin pole jõutud farme vahepeal nii ümber ehitada, nagu seda on tehtud vanas Euroopas,” teab Viru Lihaühistu ja OÜ Kõpsta Seafarmi juht Einar Jakobi. “Siin töötab veel palju vana malli farme. Neid on kergem uute nõuetega kohandada.” Ta toob näiteks, et kolhoosiaegses farmis olid samuti suured sulud.
Siiski on Einar Jakobi sõnul kolhoosiaegadest pärit farmides raske kasumit toota, sest nendes majandamine nõuab liiga palju tööjõudu, samuti on nende tehniline seisukord nigel.
Uued, peamiselt investeeringutoetuste abil valminud farmid on tehtud Jakobi sõnul juba ajal, kui uued loomakaitsenõuded olid teada. “Kui ehitasime farme, projekteerisime juba vastavalt uutele nõuetele,” selgitab sealihatootja. “Pigem on loomakaitsenõuete täitmine vana Euroopa probleem, kus tehti suuri investeeringuid 20 aastat tagasi, siis, kui veel uutest nõuetest juttu ei olnud.”
Uusi nõudeid kommenteerides tunnistab Jakobi, et ühelt poolt võib neid vaadata loomaarmastaja, teisalt lihatootja seisukohalt. “Need seisukohad alati ei ühti,” tunnistab ta. “Kui võtta siga kui elusolendit, on kõik nõuded põhjendatud, aga me ei saa unustada, et siga ei ole lemmikloom või loom, keda loomaaias raha eest näitame, ta on tootmismaterjal lihatoodete jaoks. Seakasvatus on tootmine.”
Toota saab Jakobi sõnul siis, kui oled oma hindadega konkurentsivõimeline, s.t toota tuleb nii odavalt kui võimalik, sest maailmaturu hind surub peale. Euronõuded ei kohusta kolmandaid riike, kus suudetakse jätkata odavamat tootmist.
“Ameerika pakub alati sealiha odavamalt kui meie ja nemad ei jälgi selliseid loomakaitsenõudeid,” nendib Jakobi. “Euroopa Liit ekspordib sealiha ja peab järgima hinda, mida kujundab Ameerika. Ja kui meie siin pingutame nõuetega üle, siis kes meil siin selle kinni maksab?”
Paraku näitab statistika, et tarbija küll armastab sealiha, kuid ostab seda ikka oma rahakoti võimaluste järgi. “Määrus on täitmiseks ja mul ei ole selle vastu midagi, et nõudeid täita, aga kui ma näen, et seda määrust täites ei suuda ennast ära majandada, tekib küsimus, et milleks ma seda teen,” lisab Jakobi.
Pooled Rootsi farmid kinni
“Ärge mingil juhul tehke seda viga, mida tegime meie Soomes ja mida tegid rootslased,” hoiatas Soome lihatööstusettevõtte QP Finnish Meat tegevdirektor Mikael Jansson Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihafoorumil. “Sigade heaolule kehtestatud nõuete täitmise asemel on Soomes ja Rootsis massiliselt loobutud sigade kasvatamisest. Praegu suudavad rootslased oma riiki ise sealihaga varustada kõigest pooles ulatuses.”
Euroopa Liit seisab järgmise aasta algusest dilemma ees, mida teha farmidega, mis ei vasta nõuetele. Kui nad võivad jätkata endistviisi, on see ebaõiglane nende riikide farmerite suhtes, kus on kõik kulutused ümberehitusteks tehtud.
Einar Jakobi ütleb, et kui Skandinaavia ja Ida-Euroopa farmidest vastab nõuetele pea 100% sigalatest, siis Lõuna-Euroopas on pilt tunduvalt kurvem. “Kui Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja Taanis on suured farmid, siis lõunas on väikesed mõnesaja seaga, ja neile käivad investeeringud üle jõu.”
Edasi on kaks võimalust. “Kui nõuetele mittevastavad farmid turult ära kukuvad, jääb meile piisavalt turgu. Aga teisalt, kui Lõuna-Euroopas paljud farmerid hakkavad lühikese aja jooksul tootmist likvideerima, tekib ülepakkumine ja hinnalangus,” ennustab Jakobi.
LOOMADE HEAOLU
Noppeid sigade heaolu uutest nõuetest
- Sead peavad elama keskkonnas, mis vastab nende vajadusele liikuda ja ümbrust uurida.
- Tuleb keelata emiste pidev pidamine individuaalsulgudes.
- Emistel ja nooremistel peab olema pidevalt juurdepääs tuhnimismaterjalile, näiteks õlgedele, heinale, puidule, saepurule, seenekompostile, turbale vms.
- Sigadel peab olema põhust või sarnasest materjalist küljealune, mis võimaldaks neil käituda liigiomaselt. Eestis tuleb sigadele ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks anda põhku
või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu kisklemiselt eemale.
- Hoone osas, kus peetakse sigu, tuleb vältida pidevat müra, mis ületab 85 detsibelli.
- Valgustuse intensiivsus sigalates peab olema vähemalt 40 luksi vähemalt kaheksa tundi päevas.
- Sigade pidamise ruumide konstruktsioon peab võimaldama loomadel pääseda füüsiliselt ja termiliselt mugavale lamamispinnale, mis peab olema asjakohase äravooluga ja puhas ning võimaldama lamada kõikidel loomadel samal ajal; puhata ja takistuseta üles tõusta; näha teisi sigu.
- Põrandad peavad olema siledad, aga mitte libedad, et vältida sigadel vigastusi, ning kujundatud nii, et need ei põhjustaks sigadele vigastusi või kannatusi.
- Sabade lõikamine, hammaste lõikamine ja lihvimine põhjustavad sigadele tõenäoliselt kohest valu ning tihti ka pikemat aega püsivat valu. Kastreerimine põhjustab tõenäoliselt pikemat aega püsivat valu, mis on kudede rebestamise korral tugevam. Seega kahjustab selline tegevus sigade heaolu, eriti kui seda viib läbi asjatundmatu ja kogenematu isik. Sabasid ei lõigata ega silmahambaid ei tasandata regulaarselt, vaid üksnes siis, kui on tõendeid, et emiste nisadele või teiste sigade kõrvadele või sabadele on tekkinud vigastusi.
- Eestis on lubatud lõigata põrsaste sabasid üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.
Allikas: Euroopa Liidu Teataja, Eesti Loomakaitse Selts, Aamulehti
