Eesti jahimehed ja -naised kogunevad Toosikannule

11.–13. juulini kogunevad üle 5000 jahimehe ja -naise Raplamaale, et tähistada juba 34. korda Eesti jahimeeste kokkutulekut. Iga-aastane üritus toob kohale nii uusi kui ka vanu jahimehi ja -naisi, tänavu ka vastloodud MTÜ Eesti Jahinaised, kes peavad temaatilise ümarlaua.

Tänavune kokkutulek Toosikannu puhkekeskuses paistab silma veel selle poolest, et Eesti Jahikoerte Tõuühing korraldab eesti hagija 60. juubelile pühendatud eesti hagijate tutvustuse ja näidatakse fotovõistluse „Uluk rajakaameras“ parimaid töid. Esmakordselt on traditsiooniliste võistlusalade – nagu pasunapuhumine, kokandus, kutsemeisterlikkus – kõrval oma koha leidnud uluki peibutamine.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on üha enam iga jahimehe missioon see, et meie ümber oleks ainult selliseid jahipidajaid, kes jahikultuuri ja -eetikat kõrgelt hindavad. „Eesti Jahimeeste Selts üheskoos oma liikmeskonnaga on pühendanud iga aasta ühele olulisele teemale. Tänavu on selleks ulukid ja nende asurkonnad,“ kirjeldas Korts Eesti jahipidajate olulisi tegevusi jahikultuuri edendamisel. „Ulukite peibutamine on üks keerulisemaid oskusi, mille tõeliselt heal tasemel omandavaid vaid väike osa jahimeestest. „Märka ulukit!“ aastal on see väga teretulnud lisandus meie programmi ja loodame, et kokktulekul aukohale tõstetud ala leiab suuremat kõlapinda rohkemate jahimeeste seas,“ lisas EJSi tegevjuht.

Jahimeeste kokkutulekud on Eesti jahimeeste ja nende sõprade aasta suurim sündmus. Esimene kokkutulek toimus 1968. aastal Toila-Orus.

2014. aasta on Eesti Jahimeeste Seltsi poolt välja kuulutatud „Märka ulukit!“ aastaks. Tänavu on seltsi tähelepanu ja aasta tegevused suunatud eelkõige ulukitele ja nende asurkonnale. Eesti Jahimeeste Selts on loodud 1967. aastal ja koondab enda alla enamiku Eesti 15 000 jahimehest. Sel aastal võttis selts vastu ka jahinduse hea tava ehk jahimeeste eetikakoodeksi, millega pandi Eestis esmakordselt kirja jahipidamise eetilised küsimused.