Eesti kalakasvatustes on tõsiseid probleeme kalade suure suremusega
Põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas märkis Priit Päkk, et kalakasvatajad on viimastel aastakümnetel teinud suuri investeeringuid, kuid toetuste ja laenude saamise tuhinas on unustatud panustada veterinaar- ja nõuandeteenuste arendamisse, kirjutab Saarte Hääl.
Viimastel aastatel on Eesti vikerforellikasvatajad importinud paljundusmaterjali koguses, mille alusel võinuks kalaliha toodang nii 2012. aastal kui ka 2013. aastal olla 1500–1900 tonni, kuid ametlikel andmetel jäi toodang 240 ja 500 tonni vahele. Seega tekib Päka sõnul küsimus, kuhu kadus kuni 1400 tonni vääriskala.
Kui toodang müüdi maha nn mustal turul, siis on Eesti sattunud ohtlikku situatsiooni, kus viimase 10 aasta jooksul vikerforelli kasvatamiseks antud vesiviljeluse toetuste abil (erinevatel andmetel ca 16 miljonit eurot) toetatakse varimajandust, osutab Päkk. Sellisel juhul on ka vesiviljelusest tulenev saaste ametlikest näitajatest neli korda suurem.
Kui ametlikud andmed Eesti vääriskalatoodangu kohta vastavad aga tegelikkusele, siis on Eesti Päka sõnul üks unikaalne paik, kus erinevate toetuste, laenude ja omafinantseeringute abil on läbi viidud ääretult kurbade tulemustega eksperiment, sest meie kasvandustes hukkub sama palju kalu kui looduses (ca 75 %).
