Eesti lehmade piimatoodang suureneb järjepidevalt

 (2)
Lõõla farm
Foto: Ilmar Saabas

Kuigi piimalehmade arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud 1108ja karjade arv 34 võrra, on piimatoodang kasvuteel.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2018. aasta keskmine piimatoodang 9785 kg. Võrreldes 2017. aastaga on piimatoodang suurenenud 166 kg.

Piimaveiste jõudluskontrollis osales 01.01.2019 seisuga 515 karja ja 81 821 lehma, mis moodustab 96% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (12 963), Pärnumaal (10 190) ja Lääne-Virumaal (9708).

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 059 kg ja eesti punasel tõul 8703 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4782 kg.

2018. aastal oli neljas maakonnas keskmine piimatoodang üle 10 000 kg, sealhulgas Tartumaal (10 540 kg), Järvamaal (10 392 kg), Põlvamaal (10 280 kg) ja Lääne-Virumaal (10 072 kg).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:

  • kuni 100 aastalehmaga Tinni OÜ (71 aastalehma (karjas 87)) – 11 664 kg,
  • üle 100 aastalehmaga Kaiu LT OÜ (663 aastalehma (karjas 671)) – 13 239 kg.

2018. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

  • 3–10 aastalehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal (8 lehma);
  • 11–100 aastalehmaga karjadest Urve Hermaste Liivoja talus Jõgevamaal (14 lehma);
  • üle 100 aastalehmaga karjadest Miiaste POÜ-l Põlvamaal (227 lehma).
Seotud lood:

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kodulehel.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2019 seisuga 456 karja 34 456 veisega, sealhulgas 14 239 ammlehma, mis moodustab 42% Eesti ammlehmade koguarvust.

Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1860 veise võrra.

Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5373), Lääne-Virumaal (4462) ja Harjumaal (3018).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (7893), seejärel limusiini (7554) ja herefordi (5534) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam šoti mägiveise (885), aberdiin-anguse (487) ja limusiini (388) veiste hulk.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:

  • Mooste Farmerid OÜ, Põlvamaa – 663 veist;
  • Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 566 veist;
  • Osaühing Virika Farm, Järvamaa – 540 veist.

Sigade jõudluskontrollis osales 01.01.2019 seisuga 27 seafarmi ja 11 371 siga. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate sigade arv suurenenud 685 sea võrra. Kõige rohkem jõudluskontrollialuseid sigu elab Lääne-Viru maakonnas, järgnevad Saare ja Harju maakond.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2018. aastal emise pesakonnas keskmisena 12,4 elusat põrsast, mis on 0,3 põrsast rohkem kui 2017. aastal.

Parimas farmis sündis 14,2 elusat põrsast ja võõrutati 12,8.