Taimetoodangu inspektsiooni mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Paltsi selgitusel on põhjus selles, et metsloomade liikumist ei saa jälgida ega piirata ning kuidagi ei saa välistada, et kits võib minna sööma taimekaitsevahendiga töödeldud metsanoorendikku või siga väetatud kartulipõllule.

"Lisaks annavad jahimehed ulukitele lisasööta ning tavaliselt ei kasutata selleks mahesööta," lisas Palts.

Väike eelis on kaladel - järgmisest aastast lubab Euroopa Liidu määrus alustada vesiviljelusega ja toota ökokalu nõuetele vastavates mahekalakasvatustes.

Maheviljeluse puhul on Paltsi selgitusel oluline võimalus toodangu päritolu kontrollides selle algallikani jõuda - näiteks mahemarjade kogumisel saab kontrollida kõiki dokumente kokkuostjast marjakorjajani välja ning lõpuks jõuda ahelat pidi välja kohta, kus marjad on kasvanud.

"Marjade osas on meil kõvasti kasvuruumi - Eestis korjatakse marju ja seeni 36 000 hektarilt, samas meie põhjanaabrid soomlased on korjealana tunnustanud üheksa miljonit hektarit metsa, millest suurem osa on Lapimaal," märkis Palts.

Kuna Kesk-Euroopas on suurem osa metsa taimekaitsevahenditega töödeldud, siis on sellistest mahepiirkondadest pärit marjad turul minev kaup.

Eestis on taimetoodangu inspektsioonis arvel tosinkond tootjat, kes on saanud marjade või ravimtaimede korjealale maheda tunnustuse.

Et avaldust selleks on praegu võimalik esitada ainult 10. märtsist 10. aprillini, on lootusetult hiljaks jäänud need inimesed, kes alles juulis avastasid, et sel aastal tuleb marjakorjamisega lauale lisaleib teenida ja mahemarjad oleks selleks hea võimalus.

Et selliseid nö rongist maha jäänuid edaspidi vähem oleks, on kõne all olnud ka võimalus taotluse esitamise periood muuta aastaringseks.