Eesti puukoolis kasvanud õunapuul tuvastati ohtlik taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletik
Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele, teatab põllumajandusamet.
Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud AS Plantex poolt turustatud eelpool nimetatud õuna-ja pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust Plantex ASiga ja seejärel saab tagastada haigustunnustega istikuid lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.
Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.
Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.
Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. aastal tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.
Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.