Eesti sigalates pole kaks aastat seakatku tuvastatud

 (28)
Eesti sigalates pole kaks aastat seakatku tuvastatud
Foto: Anni Õnneleid

Käesoleva aasta 19. septembril möödus kaks aastat viimasest korrast, mil seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.

”Hea tulemuse taga on kahtlemata mitme osapoole suur töö. Kuid katkuoht ei ole kindlasti kuhugi kadunud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. ”Endiselt on oluline hoida kontrolli all metssigade arvukus, mille eesmärgiks on takistada taudi levikut metsas ja vähendada katku farmidesse jõudmise riski.”

Veterinaar- ja toiduamet kontrollib seafarmide bioohutust neljal korral aastas. Viimati jõudis katk kodusigadeni kaks aastat tagasi. Seda võib pidada Eesti seakasvatajate, jahimeeste ja veterinaarameti ühiseks töövõiduks.

Vaatamata sellele, et Eestis pole viimasel kahel aastal seakatku olnud, levib katk aktiivselt Leedus, Lätis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kõige suurem majanduslik kahju on sel aastal seakasvatusele olnud Bulgaarias, kus on hukatud ligikaudu 140 000 siga (kokku 39 puhangut).

Leedus ja Lätis on hukatud vastavalt 184 (kokku 19 puhangut) ja 49 siga (1 puhang). Poolas on käesoleval aastal hukatud 35 360 siga (kokku 48 kollet).

„Jahimeeste, seakasvatajate ja veterinaaride koostöö on heaks näiteks sellest kuidas ühistegevus annab parima tulemuse ja ühiskonnale märkimisväärse majandusliku kokkuhoiu,“ selgitas EJSi president Margus Puust. „Ärahoitud kahju suurust on võimalik ka rahaliselt mõõta,“ lisas ta.

Sel aastal on Eestis tuvastatud metssigadel 76 seakatku juhtumit. Endiselt tuleb jahimeestel jätkata metssigade küttimist juurdekasvu piires, jäädes riikliku tauditõrje komisjoni otsuse järgi asustustiheduse kuni 1 isend 1000 ha juurde. Sel aastal tuleb jahimeestel küttida 5050 metssiga.