Eesti südames valmivad uuenduslikud haagised

 (2)
Eesti südames valmivad uuenduslikud haagised
Paide Masina­tehase insener Kristofer Talviste leiab, et ette­võt­tes on noortel spetsialistidel avarad arengu- ja loome­võimalused. Foto: Hendrik Saarnak

Maakonnakeskus Paide on jäänud siiani ka piirkonna tööstuslikuks keskuseks. Omaaegsetest põllumajandustehnika tootmiskoondistest on kasvanud välja edukas tootmisettevõte.

Ajendatuna majanduse hoogsast arenemisest XX sajandi esimestel aastatel sai Eestimaa südames Paides alguse metallitöö – 1909 rajati seal

G. Koppeli raua- ja vasetehas. 1946. aastal loodud keskremonditöökojas alustati trofeetehnika remondiga. Juba aastal 1947 konstrueeriti ja valmistati seal esimene iseliikuv teehöövel (esimene Nõukogude Liidus), mis jõudis kvaliteedilt ja tehnilistelt näitajatelt väga heale tasemele.

1962. aastal liitus tehas Talleksiga, mis arendas ja tootis kogu Ida-Euroopas tuntuks saanud mitmekopalisi tranšee-ekskavaatoreid. 1990ndate algusest asus ettevõttesse tööle praegune omanik ja eestvedaja Jaan Meikup, kes on kujundanud nüüdseks välja ühe omanäolise ja ambitsioonika masinaehitusettevõtte ASi Paide Masinatehas (PMT) ning sellega seonduva kontserni Meiteks Grupp. Praegu kuulub see suuremate Eesti masinaehitus- ja metallitöötlusettevõtete hulka.

Üksteist viimast aastat on Paide Masinatehas kogunud tuntust nii siin- kui ka sealpool piiri Meiren Snow kaubamärki kandvate lumesahkade tootmisega. OÜ Meiren Engineering – tuleneb perekonnanimedest Meikup ja Renser (ettevõtte teise osaniku nimest Raoul Renser) – tegeleb peaasjalikult tootearendusega, sh disaini ja inseneritööga. Nende töö tulemuse realiseerijaks on PMT.

Haagiste tootesari

Viimased kolm aastat, pärast seda kui masinatehasesse tulid alguses praktikale ja seejärel ka päris ametisse kolm noort ja andekat TTÜ mehaanikateaduskonna haridusega inseneri, on ettevõttes aga hoogsalt tegeldud omatoodangu väljatöötamisega.

Tänavu kevadel toimunud Maamessil esitleti pika ettevalmistustöö vilju – Humuse tootesarja, millesse kuuluvad laadimisseadmega varustatud söödarullide haagis, 7-, 9-, 12- ja 18tonnise kandevõimega pooluniversaalsed kallurhaagised ja mõned väikehaagised. Nüüd on PMT kasutuses olev suurepärane tehnoloogiline potentsiaal realiseerunud põllumajandushaagiste tootesarja turuletoomise näol, millele praegused turu-uuringud näitavad edukat tulevikku.

Humuse sarja tähelepanuväärseim esindaja on haagis heina ja silorullide vedamiseks, mille muudab eriliseks haagisele juurde konstrueeritud laadimisseade. Kui tavapäraselt tuleb sööda­rulle laadida kas eraldi traktoriga või haakida käru traktori küljest laadimise ajaks lahti, siis säärase 20 000 euro ringis maksva haagisega varustatuna suudab traktorijuht laadimist korraldada kabiinist lahkumata.

20 heina- või 14 silorulli mahutav haagis vajab heina puhul vähemalt 130hobujõulist traktorit, kaalult raskema silo vedamiseks on otstarbekas kasutada 180 hj võimsusega vedukit.

Paide Masinatehase turundusjuht Toomas Molok usub, et farmerid vajavad esimesi haagiseid juulis-augustis, kui toimub veel heinategu ja läheb lahti viljakoristus. Selleks ollakse tehases valmis. Haagiseid kavatsetakse ka pidevalt täiustada. Näiteks saab sellele paigaldada veel hüdraulilise jala, lisada tiisli vedrustuse, kaamera haagise taga toimuva jälgimiseks jmt. Selleks et toode saaks võimalikult täiuslik, otsib ettevõte kontakte võimalikult laia ringi talupidajatega, kes sooviksid oma hinnangute ja arvamustega arendustöös kaasa lüüa.

“Oleksime põllumehele tänulikud konkreetse koostöö ja konkreetse info eest, mida peaksime veel täiendama ja arendama, et see haagis ta soove rahuldaks ja ta selle ostaks,” kirjeldab Molok tootearenduse strateegiat. “Aeg on näidanud, et odavama eelistamine paneb ka põllumajandustootja arengu seisma, sest peagi on tal tarvis hakata uut riista otsima.”

Haagiste kohandamisel oldi tihedas kontaktis ka Rootsi edasimüüjaga. Saadeti kolm haagist Rootsi põllumeestele katsetamiseks, et koguda maksimaalselt informatsiooni Rootsi põllumeeste soovide kohta, ning kohandati haagised nende vajadustele. Haagised meeldisid rootslastele sedavõrd, et selle aasta juuni lõpu seisuga on sees tellimused 50 haagisele.

Et PMT omatoodanguga turule jõuab, oli vaid aja küsimus, sest ettevõtte kasutada on Eesti metallitööstuse mõistes suurepärane moodsal tehnoloogial põhinev masinapark.

Peale selle on ettevõtte enamusosanikust juhatuse esimees Jaan Meikup tuntud ka edasipüüdliku ja uuendusalti ettevõtjana, kes on seda meelt, et asju ei tasu teha poolikult või kuidagiviisi. Kui juba midagi alustada, tuleb see viia võimalikult heal tasemel lõpuni.

Toomas Molok täiendab, et kogu PMT seltskonda motiveerib tugevasti asjaolu, et kõigil on võimalik ideid genereerida, lahendusi välja pakkuda ja neid ise ka teoks teha. Samas tuleb endale aru anda, et iseäranis metallitööstuses on uuenduste elluviimine aega, raha ja inimeste suurt panust nõudev ettevõtmine, kus pole mõtet katsetada üle oma varju hüppamist.

Nii on Moloki sõnul omatoodangu väljatöötamine – hoolimata sellest, et nende haagiste näol ei ole ju tegemist mingi revolutsioonilise kosmosetehnoloogiaga – ikkagi paar-kolm aastat nõudev protsess täis prototüüpide ehitamist, nende katsetamist ja ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

Omatoodangu mõte

“Allhanget turundades on küll mugav loksuda, aga meil on olemas väga motiveeritud noored konstruktorid ja me usume, et suudame ka omatoodanguga turul kanda kinnitada,” kinnitab Molok. “Ehitasime Humuse haagised ehk analoogidest veidi massiivsemad, aga selle juures on nad tõesti ka vastupidavad.”

Üks kolmest eelmainitud insenerist, TTÜ mehaanikateaduskonna mullu magistrikraadiga lõpetanud Kristofer Talviste märgib, et Paide Masinatehase senine põhitegevus seisneb allhanketööde tegemises suurtööstusele. Tellijate hulgas on näiteks elektrotehnika seadmete tootja ABB, puidutööstuse tootmisliinide ja transportööride tootja Hekotek, tuulegeneraatoreid ja konveierliine pakkuv Raumaster, automatiseeritud protsessijuhtimise süsteeme arendav Metso jt. Meireni lumesahkasid on praeguseks toodetud 11 aastat, Humuse haagiste tootmisse juurutamisega on tegeldud umbes kolm aastat.

“Omatoodangu väljatööta­mise mõttega tuli välja meie omanik. Alguses tegime ühe taluniku soovidele vastava silolaoturi, siis tuli veel mitu lahendust, kuni lõpuks jõudsime põllumajandushaagisteni,” kirjeldab Talviste tootmise viimaste aastate arengut.

Heinarulli haagisega tegime eelmisel kevadel läbi ka katsetused Väätsal, OÜs Virika Farm. Farmis leidsime eest Väätsa Agro endise juhataja Tiit Tuuleveski, kes oli valmis meid ära kuulama. Selle tulemuseks olid edukad katsetused Virika Farmi põllul ja perspektiivikas koostöö. See konkreetne heinarulli haagis saadeti pärast katsetele Rootsi, ka seal äratas ta suurt huvi ja müüdigi paar kuud hiljem rootslastele maha.

Katsete käigus kohandati haagis seeriatootmiseks ja muudeti ka kasutajasõbralikumaks. Praeguseks pole Paide Masinatehase hoovil seisvast prototüübist seeriatootmisse mineva lõpptoote juures suurt midagi alles jäänud. Põhiline, mida tehti, oli haagise konstruktsiooni tugevdamine, kasutusele võeti suuremad rattad ja lihviti haaratsi tööd.

Talviste sõnul on uue rullihaagise põhiline eelis varasemate ees asjaolu, et seda kasutades hoiab talunik palju aega kokku. Ja seda just tänu sellele, et haagise küljes on tõstuk, mis heina- või silorullid sellele peale laob. Talviste kinnitab, et ilma tõstukita haagisega võrreldes saab Humusele 20 heinarullist koosneva koorma peale kaks korda kiiremini, kui selleks frontaallaaduriga traktorit kasutada.

“Katsetuste käigus saime koorma peale 12 minutiga. Aga ma kahtlen, kas põllumehed on üldse sellist ajalist arvestust pidanud ja kalkuleerinud, kui palju ajalist ressurssi neil ühe või teise töö tegemiseks kulub,” räägib Kristofer Talviste.”

Olemas hea tehniline baas

Humuse-seeria teisi, universaalseid kallurhaagiseid saab peale vilja kasutada ükskõik millise materjali veoks. Kivide ja kruusa vedamiseks tuleb lihtsalt haagise siseküljed ja põhi valmistada kulumiskindlast terasest.

Paide Masinatehasel on haagiste valmistamiseks täielik tehnoloogiline tsükkel koos vajaliku seadmepargiga – näiteks CNC-treipink, millega saab töödelda kuni kolme meetri pikkuseid võlle. Samuti on Paide Masinatehase tsehhis Eesti suurimate hulka kuuluv painutuspink, millesse mahub kuni 7,1 meetrine metallileht ja mille survejõud küünib 800 tonnini.

“Kõige kallim omatoodete väljatöötamises ongi inseneritöö. See võib neelata 20% kogukuludest, aga selle töö käigus määratakse ära umbes 80% kulutustest, mis hiljem selle toote tootmisega kaasnevad,” selgitab Paidest pärit Kristofer Talviste, kelle ülikooliaegne loomulik käik oli siirdumine alguses praktikale Paide Masinatehasesse ja hiljem ka asumine päris tööle kodukandi metallitööstusse.

“Praktika on inseneriõpingutes väga oluline. Mina sain magistriõpingute ajal juba siin kooli kõrvalt tööl käia. Panime haagise prototüüpi kokku ja mul oli võimalus joonistes ja konstrueerimise ajal tehtud vigu näha ning siis neid parandada. Sellepärast soovitangi tudengitel, kel vähegi võimalik, õpingute kõrvalt ka töötada. Praktilisel kogemusel on hiljem väga suur väärtus – töö täiendab õpinguid ja vastupidi.”

Oma magistritöö kirjutas Talviste mehaanikateaduskonnas kulumiskindlate pinnete (metalli pindamine kulumiskindla materjaliga) kohta. Nüüd, PMTs aastapäevad töötanuna leiab ta, et ettevõttel on arengupotentsiaali, ja usub, et tal on seal insenerimõtte seisukohalt avarad võimalused oma teadmisi ja oskusi proovile panna.


2009-2013

Traktorihaagiseid võetakse üha enam arvele

2009 – 6202

2010 – 6684

2011 – 7096

2012 – 7459

2013 – 7824

Allikas: statistikaamet


PMT grupp

Asutatud 1992.

Metallitööstusettevõte loodi Paidesse juba tsaariajal, 1911. aastal.

Aastast 1945 kuni 1980ndate aastate lõpuni toodeti Paides teehooldusmasinaid.

1962. aastal läks tehas üle NSV Liidu ekskavaatoreid tootva ettevõtte Talleks koosseisu.

Asukoht Järvamaa, Paide linn.

Tegevjuht, juhatuse esimees Jaan Meikup.

Lumesahkade tootmise algus 1998. aastal.

Aastal 2014 tullakse turule oma kaubamärgiga Humus.

Tallinnas on ettevõttel eraldi tootmisüksus, kus valmistatakse seadmeid ja konstruktsioone mäetööstusele.

Töötajaid 127.

Käive 2013. aastal 5,8 miljonit eurot, kasum miljonit eurot.

www.pmt.ee

Allikad: Paide Masinatehas, Maamajandus


Kommentaar

Ühiskondlikult aktiivne ettevõte

AS Paide Masinatehas on Paide linna üks viiest suuremast tööandjast, mistõttu on ettevõtte käekäik oluline nii linnale kui ka paljudele siin elavatele inimestele.

Kui 2010 oli seal töötajate arv umbes 80, siis 2013. aastal töötas ettevõttes 110 inimest. 2012 valiti Paide Masinatehas Järvamaa aasta suurettevõtteks.

Masinatehas on silma paistnud oma aktiivse ühiskondliku tegevuse poolest. Näiteks on neil olnud omanimeline korvpalli­meeskond ja sellega on osaletud maakonna meistrivõistlustel. Ettevõte on aktiivselt osalenud ka linna korraldatavatel koostöö­kohtumistel ning tunnustanud oma töötajaid. Paide Masinatehas on toetanud näiteks ka Paide kultuurikeskuse saalitoolide renoveerimist ning on seetõttu kuulutatud ühena paarikümnest kohalikust ettevõttest nn kultuurisõbraks.

Eestis kiputakse IT-tiigri tuules unustama meie tõelisi majandus­mootoreid ehk tootmisettevõtteid, ent Paides on PMT-suguse ettevõtte olemasolu võtmetähtsusega ka linna arengu seisukohast.

Üldiselt paneb riikide ja omavalitsuste jõukuse taseme paika tootmine ja saaduste eksport.

Tootmisettevõtetes luuakse lisandväärtust ning seesama klišeelik suurema lisandväärtuse saavutamine on Eesti majanduskasvu võtmeküsimus. Kasvupotentsiaaliga ettevõtteid jagub nii Paidesse

kui ka Järvamaale, kuid pudelikaelaks on kujunenud see, kuidas ja mis ressursside abil edasi kasvada. Hea näide, kuidas kasvada ja areneda, ongi PMT, mis hiljuti alustas oma toodete ja kaubamärgiga Humus.

Priit Värk

Paide linnapea