Eesti Talu 20: Arraka talu pakub kitsejuustu ja speltajahu
“Kõik viidi minema! Masinaosad, ehitusmaterjalid, vili. Jälgimäe laudas löödi maha 20 siga ja needki läksid röövlitele. Olin nii paljas poiss, et mitte midagi ei olnud järel, aga kevadtööd olid ukse ees,” meenutab peremees oma kõige raskemaid hetki 20aastasest talupidamisest.
Toona jäi Arvo koos abikaasa Olgaga nii viletsasse olukorda, et maja tuli pantida pangale. Sealt sai natuke raha, et edasi hingitseda. Kõige hullema hoobi andsid röövid Arvo tervisele. “See paljaks varastamine lõi mu nii rivist välja, et ma ei saanud enam öösiti magada. Ärkasin ikka öösel kell kaks, külm higi otsaees. Rohkem ei maganud silmatäitki.”
Nii sattus ta esimest korda südamega Mustamäe haiglasse, paari aasta pärast tehti südameoperatsioon ja pärgarterid vahetati välja.
Aitas Ida-Virumaa sitkus
Aga Arvo Laud ehk sõpradele Laua Arvo on sitke Ida-Viru juurtega mees. Omal ajal Tartu ülikoolis kehakultuuri õppinud, eluaeg kõva tööd teinud, mitu maja ehitanud, läheb mees läbi tule ja vee, aga oma sihti ei jäta.
“Taluseadusega sain küll Arraka vana talukoha, aga maadeasja ajasin ligi kümme aastat, enne kui mind lõpuks omanikuks vormistati.”
Arvo ja Olga, kes on samuti Ida-Virumaalt pärit, tulid 1970. aastate lõpus Sakku. Mees asus tööle toonase Saku maaviljeluse instituudi erikonstrueerimise büroosse treiali-freesijana, naisest sai aastateks katlakütja. Peres kasvas kaks tütart.
Algul elasid nad eramajas üürikorteris, hiljem garaažis, kuni Saku alevi Pensu elamurajooni Männituka teele oma maja ehitama hakkasid. “Parem oma garaažis kui teise majas,” ütleb selle kohta Olga.
1980ndate keskel hakkasid Arvo ja Olga lisaks põhitööle õhtuti Kodu ja Uku kombinaatidele kalaküpsetamise reste ja potialuseid valmistama. See andis raha, et maja ja laut Pensus valmis ehitada. Äril oli nii hea minek, et kokkupandavad kalarestid läksid masstoodanguna isegi Soome.
Lisaks restidele hakkasid Lauad Pensus ka loomi pidama. Aastas kasvatasid nad 30 siga, paar pulli, vahepeal pidasid broilereid, ise suitsutasid ja müüsid suitsubroileritena.
“Elu oli karm. Hommikul kell kuus tuli loomi sööta, enne seda veel sööklas ära käia, siis tööle ja õhtul samamoodi ühe–kaheni öösel välja,” meenutab Arvo.
Olga sai katlakütjana rohkem vaba aega, oli 12 tundi tööl, siis mõne päeva kodus. Tuli öisest vahetusest, saatis lapsed kooli, magas mõne tunni ja hakkas loomadele süüa keetma.
Hiljem rentisid Lauad lauda Jälgimäel, kus kasvatasid juba 70 siga aastas.
“Olime mõlemad kui orjad – mina keetsin sigadele kolm pajatäit päevas, Arvo tassis need kaubikuga sigalasse, ka lapsed tahtsid hoidmist ja hooldamist,” ütleb perenaine.
Igatses talumeheks
1989. aastal, kui taluseadusega sai talupidamine tuule tiibadesse, hakkas ka Arvo Laud ringi vaatama, kust oleks võimalik talumaad saada.
Tuttavad juhatasid ta endise Arraka talu maadele Kanama külas, kust endine omanik oli Siberisse viidud ja polnud ka pärijaid.
“Talu anti mulle algul väga kavalalt, ilma haritava maata,” selgitab Arvo. Nende maadega on ta palju janti näinud, enne kui omandisse või kasutada sai.
Raha oli vähe, tööd palju. Arvo hakkas ise oma võsastunud talumaadel müttama, kombineeris mitmest masinast traktori, tegi maaparandust: kaevas kraave, kuivendas metsa, lõikas puid, juuris võsa, enne kui talumaad haritavaks sai.
Kuna maid ei saanud talu ümbert kohe kätte, hakkas Arvo kasvatama kartulit rendimaadel nii Jälgimäel kui Kajamaa külas. Kartuli hoidis ta ületalve vanas laudas ja müüs ise pealinna turgudel.
Seakasvatusest loobusid Lauad 2003. aastal, hiljem ka kartulikasvatusest. Nüüd on Laudadel 60 ha maad omandis, osa on rohumaid, osa vilja all. Põldudel kasvab speltanisu, kaer ja tatar.
Mõned maatükid pealinna lähistel, mis põllutööks ei sobinud, müüs Laud kinnistuteks, maha müüdi ka maja Saku alevikus. Selle raha eest sai Arraka talu 2006. aastaks üles ehitatud.
Mahetalu saane kitsedega
Praegune Arraka talumaja on uhke mitmekorruseline rõdude-verandadega punane hoone, kõrval kaks väiksemat punast maja – üks on tootmisruum ja ladu, teisest saab talukontor. Maja piirab arhailine roigasaed, nii saab kitsekari vabalt suvel aedikutes nosida.
Haruldased saane kitsed tõi peremees mõni aasta tagasi. Saane kits on küllalt kõrget kasvu suure kondiga tõug, nii kitsedel kui sokkudel on lõua all pikk habe.
Peremees nimetab kitsi oma lemmikloomadeks ja lüpsab neid igal hommikul ise käsitsi. Praegu on lüpsmas 5 kitse, suviti aga 12–13. “Betti, Teele, Aime, Begoone, Suur ja Väike Sarvik,” kutsub perenaine oma lemmikuid nimepidi.
Pererahva sõnul on kitsepiim väga kasulik astma- ja kopsuhaigetele ning allergikutele. “Meilt käivad kitsepiima võtmas enamasti haigete laste vanemad, kellele arst on soovitanud kitsepiima juua,” räägib Olga.
Osav perenaine valmistab ise kitsepiimast juustu ja võid. Valge kitsevõi on väga hea ka kosmeetilise kreemina, nii on käidud kitsevõid Arrakalt hankimas ka ilutootena.
Külalistele pakub Olga Laud ikka kitsejuustu ja kõrvale speltajahust karaskit.
Oma veskit pererahval ei ole, nad tellivad tatra ja speltanisu jahvatamise teenustööna
Võru-, Tartu- ja Põltsamaa taluveskitest. Jahu ja kruubid ostetakse neilt ära ka suurema reklaamita, osa tatart läheb mesinikele.
Lõõgastuseks mandoliin
Kui päevatöö tehtud, seab peremees Arvo end ahjupingil ehk Lüganuse murrakus leskul mõnusalt sisse ja hakkab sõrmitsema mandoliini või akordioni, sest pillimees on ta eluaeg olnud ja mänginud ka ansamblites. Talumaja teisel korrusel uhkeldab harmoonium, allkorrusel puuorel Thali firmast 1830. aastast.
“Üle paarikümne pilli mul ikka on,” loeb peremees üles oma puhk- ja keelpillid. “Aastaid mängisin lihtsalt kuulmise järgi, nüüd olen ka nooti õppima hakanud.” Praegu mängib ta mandoliini Kiisa kapellis ja Pärnu mandoliiniorkestris.
“Kõige helgem hetk oli siis, kui Arrakale elama pääsesin,” ütleb Arvo Laud. Ja arutleb, et enam ei jaksa nii palju rügada, võiks talutöödega koomale tõmmata. Aga lisab kohe, et siin-seal on vaja veel seda või teist teha. Sest see mees pole harjunud istuma, käed rüpes.
Arraka talu
- Asub Harjumaal Saku vallas Kanama külas.
- 1990 – saadi taluseadusega Arraka talukoht ja 29 ha maad.
- Areng 1990–2006: sea- ja broilerikasvatus; 1999 – talukoha ja maade väljaostmine; 1992–2003 – kartulikasvatus; 2006 – valmis uus talumaja.
- Praegu: 60 ha oma, 25 ha rendimaid. Kasvatatakse speltanisu, kaera
ja tatart ning peetakse 20 saane kitse. Müüakse omavalmistatud kitsejuustu ja speltanisujahu.
