Eesti teadlased tahavad mulda parandada biosöe abil
Põllumajandusuuringute keskuse asedirektori Märt Nõgese sõnul on vaieldamatult tõestatud, et maailma kõige viljakamade muldade (Terra Preta ning kuulsad Ukraina ja Ameerika mustmullad) kõrge viljakus on otseselt seotud nende söesisaldusega, kirjutab Saarte Hääl. “Mida halvem muld, seda paremini biosüsi mõjub,” rääkis Nõges, kelle väitel suurendab biosüsi teraviljade saagikust 1,5–2 korda.
Biosöe kasutuselevõtu uuringuteks taotleb põllumajandusuuringute keskus raha põllumajanduslike rakendusuuringute programmilt. Projekti raames on planeeritud rajada Kuusiku katsekeskuses täiemahuline 5-väljase külvikorraga katsepõld, kus võrreldakse biosöe kasutamise tulemusi tavaviljeluses, maheviljeluses ja minimiseeritud harimises.
Nõgese sõnul sobib biosüsi kõige paremini happelistele väiksema orgaanilise süsinikusisaldusega muldadele, kus on vähe huumust. Biosöe valmistamiseks on Eestis ressurssi palju, väga hästi sobib selleks kas või maahooldusel tekkiv nn eurohein, millega ei osata mitte midagi peale hakata. Biosüsi saadakse kas puidu, õlgede või heina kuumutamisel hapnikupuuduses, protsess on sarnane grillsöetootmisele.
