Eesti toiduained otsivad teed sõjaväe ja haiglate menüüsse

 (3)
Ericssoni tehase söökla
Foto: Ilmar Saabas

Eesti põllumajandus- ja toidutootjad ärgitavad riiki koostama toiduainete riigihangete tingimusi selliselt, et haiglate, kaitseväe, haridus- ja karistusasutuste toitlustamisel suureneks kohalike toiduainete osakaal.

Ministeeriumidele läkitatud pöördumises märgivad Eesti põllumajandus- ja toidutootjate katusorganisatsioonid, et poliitilise soovi ja hanke ettevalmistaja hea tahtmise korral on võimalik koostada erinevate toiduainete hanked viisil, mis võimaldaks senisest enam lõpptarbijate lauale jõuda kõrgema kvaliteediga ja värskemal kohalikul toidul.

Toiduainete puhul on tarnekaugus j tarneks kuluv aeg üks olulisi kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Mida pikem (nii ajaliselt kui ka vahemaa mõttes) on toidu teekond lauale, seda rohkem kannatab üldjuhul toiduainete kvaliteet. “Sellega seoses kutsume üles avaliku sektori poolt korraldatavate toiduainete hangete puhul lisaks hinnale rakendama täiendavaid kvaliteedikriteeriumeid, et nii kaitseväelaste, haigete, koolilaste kui teiste tarbijate toidulauale jõuaksid võimalikult kõrge kvaliteediga, värsked ja harjumuspärase maitsega toiduained,” öeldakse pöördumises.

Näiteks võiks kaua säilivatele kõrgpastöriseeritud piimatoodetele eelistada võimalikult värskeid piimatooteid, külmutatud või konserveeritud lihale jahutatud värsket liha, külmutatud köögiviljasegudele harjumuspärase maitsega kohalikke köögivilju jne.

Seotud lood:

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja avalike suhete juht Malle Lind ütles, et pöördumist ei saa otseselt seostada praeguse keerulise ajaga piimanduses. “See ei ole mitte see, et põllumehed on oma toodete müümisega hädas, vaid tegemist on pikema ajalooga asjaga,” kinnitas ta. Näiteks on põllumajandus-kaubanduskoda juba mitu aastat hoidnud kaitseväega üleval toidujulgeoleku temaatikat. Kindlasti ei peaks toiduainete hankimisel rõhuma ka kõige odavamale hinnale, tähelepanu tuleks eelkõige pöörata hangitava toidu värskusele ja kvaliteedile. Eesti tootjate osalemist toiduainete riigihangetel võivad takistada ka mitmed asjaolud, mis on seotud näiteks logistika ja teiste hanketingimustega.

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu ütles, et mahuliselt puudutab riigiasutuste toitlustamine kõige enam köögiviljade ja liha tootmist, ent samas mõjutab see kindlasti igasugust toidutootmist. Kreegipuu sõnul on pöördumise algataja aiandusliit, kellega liitusid Eesti suurimad põllumeeste ja toidutootjate katusorganisatsioonid.

2015. aastal hangib ainuüksi kaitsevägi toiduaineid (sealhulgas puu- ja köögivilja 2,1 milj euro, kartulit 0,6 milj euro ning liha- ja lihatooteid 13,5 milj euro väärtuses) kokku 25,64 miljoni euro väärtuses. Kehtiva praktika kohaselt seatakse riigihangete korraldamisel jätkuvalt põhiliseks valikukriteeriumiks hind, mis ei pruugi aga toiduainete puhul garanteerida, et näiteks kaitseväelastele ja patsientidele pakutav toit oleks võimalikult värske, harjumuspäraste maitseomadustega ja parima kvaliteediga.