Eesti viljakasvatajad püstitasid rekordi
Nii surubki ilus viljaasta vastupidiselt tavaarusaamale põllumehe lausa käpuli: salved on viljast nii pungil täis, et panna pole kuhugi. Aga müüa ka ei raatsi, kui hind ei tõuse.
879 000 tonni teravilja põldudelt on võrdne vaid viimase kümnendi rekordsaagiga 2007. aastal. Kel oli vilja kuhugi ladustada, võib saada nüüd nisukilo hinnaks ka 1,7 krooni kilost. Samas on toiduteravili pea võrdses hinnas söödaviljaga, mida varasematel aastatel pole juhtunud.
„Vilja tagavarad on suurenenud 1,5 kordseks. Vilja on üle kogu maailmas, nii et Eestis saab viljakasvatus olema tänavu tunduvalt keerulisem kui mullu,” rääkis täna Paides peetud teraviljafoorumil Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.
Samas teatas Koppel, et talumehed pole sugugi külvipinda vähendanud, Nii on tänavu Eesti kogu Euroliidu piires üks väheseid maid, kus külvipindala suureneb.
Talivilja all on tänavu juba 76 500 ha maad, sellest 51 000 hektarit on talinisu, 15 700 hektarit rukist ja 8200 hektarit tritikut.
„Talirukkiga suudame tänavu varustada Eesti kodumaise leivaviljaga, suurenenud on talinisu pind,” kinnitas Mati Koppel.
Kui veel 2006. aastal oli Eestis teravilja all 280 000 ha maad, siis 2009. aasta andmetel oli teravilja all juba 316,1 ha maad.
Viljakasvatusest raskemaks on osutunud valminud saagi müük, sest kõigi teraviljaliikide hinnad on aastaga võrreldes tunduvalt langenud. Toidurukki hind oli tänavu veebruaris 1,2 kr/kg, toidunisu 1,7 kr/kg. Söödateraviljadest oli nisu hind 1,7 kr/kg, oder 1,5 kr/kg ja kaer 1,0 kr/kg.
Aastaga on tunduvalt tõsunud vaid rapsi hind. Kui mullu küsiti rapsikilost 3,8 krooni, siis nüüd juba 4,3 krooni. Ja rapsi hind võib tõusta veelgi, nii et need põllumehed, kes kasvatavad ka rapsi, ei pruugi kahjumisse jääda. Eelmisel aastal kasvatati Eestis rapsi 75 900 hektaril, tänavu on rapsipind suurenemas 80 000 hektarini.
