Eestil tuleb kiiresti vabaneda ohtlikust viljapuu-bakterpõletikust
Läinud aasta oli soodne mitmete taimekahjustajate arenguks ja levikuks, ning seda ka viljapuude kahjustajate osas. Esimest korda tuvastati Eestis kasvanud taimedel ohtlik taimekahjustaja tamme-äkksurm, samuti viljapuu-bakterpõletik.
Viljapuu-bakterpõletiku esmaleiud tulid ebameeldiva üllatusena kõigile asjaosalistele, mõjutades kõige otsesemalt kahtlemata neid, kelle valduses saastunud taimed asusid. Tegu on bioloogilisel teel intensiivselt leviva bakterhaigusega, mis teeb täpse saasteallika tuvastamise sageli võimatuks. Nii ei ole ka Eestis tuvastatud juhtudel ettevõtjad eiranud kehtestatud nõudeid.
Küll on see hoiatussignaal kõigile puukoolide ja tootmisaedade omanikele, taimede ja taimse materjali turustajatele, aga samuti aiapidajatele, kes viljapuude ja teiste viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega tegelevad.
Eesti eelis
Ohtlikeks loetakse taimekahjustajaid, mis võivad põhjustada olulist majanduslikku või keskkonnakahju ning mida nende kiire leviku ja bioloogia tõttu on raske tõrjuda. Sageli võivad need saada eksporditurgude kaotamise põhjuseks.
Euroopa Liidus on kehtestatud ohtlike taimekahjustajate ühtne nimekiri, mille osas on liikmesriikidel kohustus teostada kontrolli ning rakendada tõrjemeetmeid kahjustajast vabanemiseks ja selle edasise leviku peatamiseks. Eestis täidab nimetatud ülesandeid põllumajandusamet. Välja arvatud juhul, kui ohtlikust kahjustajast saastumine on aset leidnud kehtestatud nõuete eiramise tagajärjel, kuuluvad viljapuu-bakterpõletiku tõrje meetmete kohaldamisega kaasnevad kulud ettevõtjatele kompenseerimisele.
Seiret viljapuu-bakterpõletiku tuvastamiseks on Eesti territooriumil tehtud alates 2000. aastast. Seiretulemuste põhjal omistati Eestile Euroopa Liiduga liitumise järgselt ka viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatus, mis tähendab, et Eestis ei ole viljapuu-bakterpõletik kohastunud ega kodunenud, kuid siinsed keskkonnatingimused on selle taimekahjustaja arenguks ja edasiseks levikuks soodsad.
Kaitstava piirkonna staatus võimaldab seada piiranguid viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede Eestisse toimetamisele, andes samas ka võimaluse Eesti ettevõtjatele turustada neid taimi teistesse selle kahjustaja suhtes Euroopa Liidus kaitstavatesse piirkondadesse nagu näiteks Läti, Leedu ja Soome, aga ka Venemaale ja teistesse vastava piirangu seadnud riikidesse. Sellised võimalused meie tootjatele on suur eelis nende piirkondade ettevõtjate ees, kus selline staatus puudub.
204 kahtlust
Viljapuu-bakterpõletiku seire viiakse igal aastal läbi kolmes etapis, mai algusest oktoobri lõpuni. Vaatlusi teevad ja proove võtavad põllumajandusameti taimetervise inspektorid, aga ka Keskkonnateabe Keskuse metsapatoloogid. Kevadel ja sügisel kontrollitakse visuaalselt kahjustaja peremeestaimi müügiplatsidel, puukoolides ning kohtades, kuhu viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi on sisse toodud, või nende kasvukohtade lähiümbrust.
Kahtluse korral võetakse haigustunnustega taimeosadest proovid saastatuse tuvastamiseks laboris, kuna viljapuu-bakterpõletiku haigustunnused võivad sarnaneda teiste mitteohtlike kahjustajate tekitatud kahjustustega. Haiguse eripäraks on ka selle esinemine taimes varjatud kujul ilma nähtavate sümptomiteta, mis oluliselt raskendab haiguse tuvastamist. Sellest tingituna võetakse suvel, kui tingimused bakteri arenguks ja levikuks on kõige soodsamad, tuginevalt riskihinnangule proove ka väliste haigustunnusteta peremeestaimedelt kahjustaja varjatud oleku tuvastamiseks, kuna haigustunnused ei pruugi kontrolli hetkel veel avaldunud olla. Suurima riski allikateks loetakse puukoole ja vanu viljapuuaedu.
Kokku kontrollis põllumajandusamet 2012. aastal ligikaudu 822 000 viljapuu-bakterpõletiku peremeestaime. Eraisikute pöördumisi seoses viljapuu-bakterpõletiku kahtlusega oli 204. Inspekteerimiste ja proovivõtmiste arv suurenes seoses kahjustaja esmaleidudega ligikaudu 40%. Tartumaa puukoolis, Jõgevamaa vanas õunaaias ning eraaedades, kus haigus tuvastati, on rakendatud tõrjemeetmed.
Vaja on koostööd
Tulenevalt viljapuu-bakterpõletiku bioloogiast on ainus kindel viis haigusest vabaneda saastunud taimse materjali hävitamine põletamise teel. Paratamatult kuuluvad hävitamisele ka kõik saastunud taimede lähiümbruses kasvanud peremeestaimed, kuna haigus on äärmiselt nakkav.
Esmapilgul ehk põhjendamatult karmidena näivad tõrjeabinõud on selle ohtliku kahjustaja puhul hädavajalikud, et säästa teisi tootjaid ja vältida uute haiguskollete teket ning kahjustaja edasist levikut. Viimast kinnitavad ka naaberriikide kogemused, kus sama kahjustaja tuvastati − Leedus 2005. ja Lätis 2007. aastal. Siiani on mõlemad riigid suutnud kaitstava piirkonna staatust hoida ning uued haiguskolded kahe aasta jooksul likvideerinud, kuid seda vaid ulatuslikult ning operatiivselt tõrjemeetmeid rakendades. Mis tahes ohtlikust taimekahjustajast vabanemine ei ole võimalik ilma kõigi kaasatud osapoolte, aga ka laiema avalikkuse koostööta. Põllumajandusamet on tänulik kõigile, kes viljapuu-bakterpõletiku kahtlusest teavitasid. Ka haigestunud taimed eraaedades avastati ainuüksi tänu isikute pöördumistele. Kõige valusamalt mõjutasid tõrjemeetmed kahtlemata ettevõtteid, kus kahjustaja tuvastati.
Paraku − nagu igas tegevusvaldkonnas − eeldab ka taimede ja taimsete saaduste tootmisega tegelemine professionaalsust, sealhulgas oskust tunda ära ohtlike taimekahjustajate sümptomeid. Oluline roll on viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede tootjatel ja turustajatel, valides kaubanduspartnereid ning jälgides nende valduses olevate taimede tervislikku seisundit. Kutsume endiselt kõiki üles tutvuma haiguse kirjelduste ja lisamaterjalidega PMA kodulehel ning võtma kohe, kui tekib kahtlus, ühendust oma maakonna taimetervise inspektoriga.
Tahes-tahtmata oleme sarnaselt lõunanaabritega silmitsi selle äärmiselt ohtliku viljapuude haigusega. Minnes vastu järgmisele hooajale, oleme ka mitme väärtusliku kogemuse võrra rikkamad. Tähtis on aga meeles pidada, et võitlus ohtliku viljapuu-bakterpõletikuga saab olla tulemuslik vaid meie kõigi koostöös.
Laboratoorne määramine
Viljapuu-bakterpõletiku määramisel ning identifitseerimisel on Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumis kasutusel Euroopa ja Vahemere maade Taimekaitse Organisatsiooni (EPPO) poolt välja töötatud ja standardis kirjeldatud meetodid: seroloogiline – immuunfluorestsents-meetod (IF-meetod), molekulaarbioloogiline meetod − PCR-analüüs, bioloogiline meetod – bakteri isoleerimine eri tüüpi agaritele ning patogeensustesti läbiviimine.
Proovid, mis on andnud positiivse tulemuse nii IF- kui PCR-meetodil, suunatakse edasi puhta kultuuri isoleerimisele. Agaril välja kasvanud puhast kultuuri kasutatakse biotesti ehk patogeensustesti läbiviimiseks (nakatatakse tooreid õunu või pirne). Nakatatud vilju inkubeeritakse +25 kraadi juures. Inkubatsiooniperioodi jooksul ilmub selgelt positiivse proovi pinnale bakteri iseloomulik vedelik, millest omakorda teostatakse IF-analüüs ja PCR-analüüs. Kahjuks ei õnnestu eelkirjeldatud puhta kultuuri isoleerimine ja patogeensustesti läbiviimine iga kord kõikidel proovidel. Probleemile juhib korduvalt tähelepanu ka EPPO standard ning nõuab testi ebaõnnestumise korral selle kordamist. Nimetatud nõuet täidetakse ka PMK laboris.
Kahjustaja tuvastamine sõltub väga palju ka proovi võtmisest – proovid peavad olema võetud õigel ajal ja õigesti. Kui taimel on viljapuu-bakterpõletiku sümptomid, ei piisa ainult sümptomaatilisest osast, vaid proov peab hõlmama ka taime tervemat osa, kuna selle surnud osas ei ole bakter enam aktiivses vormis, olles liikunud taime tervesse ossa. Selleks et läbi viia patogeensustesti, on vaja elusat ja aktiivset bakterit. Oluline on märkida, et IF- ja PCR-meetodeid kasutades on võimalik tuvastada ka surnud bakterit, kuna meetodid töötavad vastavalt kas valkude või DNA põhjal, samas isoleerimiseks on kindlasti vaja elusat bakterit. Laborite jaoks teeb selliste proovide analüüsimise keerukaks asjaolu, et eelnimetatud EPPO protokoll nõuab viljapuu-bakterpõletiku olemasolu kinnitamist patogeensustestiga, selle ebaõnnestumisel kordusanalüüse.
Tatjana Komõševa
PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist
Valentina Gusina
PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi
kvaliteedijuht molekulaarbioloogi ülesannetes
