Eestis kvoot piimatootmist ei piira

Ei ole vahet, kas piimakvoot suureneb aastas protsendi või paari võrra – ettenähtud kvoot jääb lähiaastatel nii või teisiti täitmata.

Käimasoleval kvoodiaastal suurendati kõigi Euroopa Liidu riikide piima­kvooti kahe protsendi võrra. Mai lõpul avalikustas Euroopa Komisjon (EK) ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli ettepanekud ja soovitas suurendada liikmesriikide piimakvooti alates järgmisest aastast veelgi - ühe protsendi võrra aastas. Ja seda viiel korral, kuni piimakvootide kaotamiseni 2015 aprillis.

"Komisjon analüüsis ja leidis, et kui kvoodid jäävad praegusele tasemele, siis piima hind tõuseks järk-järgult, kuid kvoodi kadudes langeks järsult," selgitas põllumajandusministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Kalev Karisalu kahe nädala eest Tartus toimunud piimakvoodi nõukogu istungil, kuidas mõjutab kvoot piima hinda. "Kui kvoote järk-järgult suurendada, suureneks kogutoodang ja hind eriti ei tõuseks. Samas oleks see kõige sujuvam ja valutum üleminek kvootide kaotamisele."

 Vähem lehmi, rohkem piima

Karisalu sõnul vaagis EK ka võimalust suurendada piima­kvooti igal aastal kahe protsendi võrra. "Sellisel juhul suureneks kogutoodang rohkem ja see mõjuks hinnale negatiivselt," tõi ametnik välja ühe protsendi eelistamise põhjuse. Tema sõnul on eelmisel aastal hoogustunud piimahinna tõus suurendanud Euroopa piimatoodangut.

AS Tartu Agro juhatuse esimehe Aavo Mölderi hinnangul läheks piimatoodangu kaheprotsendise suurendamise tarvis vaja Euroopas 240 000 uut lüpsilehma. "Kui seda viis korda teha, teeb see üle miljoni lehma," kalkuleeris Mölder. "Piima hind langeb siis kindlasti! Kahtlen, kas see üks protsentki läbi läheb, rääkimata kahest. Mina ei julge küll tõstmist toetada."

Statistikaameti andmetel väheneb Eestis piimalehmade arv pidevalt ja 31. märtsi seisuga oli neid 6% vähem kui mullu samal ajal, kokku 104 400. Samas kasvab keskmine väljalüps ja esimeses kvartalis suurenes tööstustele tarnitud piimakogus 6 protsendi võrra.

Piimakvoodi nõukogu esimees ja Põlva Agro OÜ tootmisjuht Jaak Hindrikus arvas siiski, et ega kvoodi suurendamisest Eestile lähiaastatel erilist tolku ole. Siiani pole ühelgi aastal kvoodi täitmise lähedalegi jõutud, vaevalt et nüüdki piimatoodang meeletult kasvama hakkab.

Tänavu 31. märtsil lõppenud kvoodiaastal täitsid piimatootjad 93% Eestile eraldatud kvoodist, täpselt nagu aasta varemgi. Nii et individuaalse kvoodi ületajatele see mingeid sanktsioone kaasa ei too.

 Põdurad loomad pealekauba

Läinud kvoodiaasta jooksul toimus 173 kvoodi üleandmist. Neist 34 juhul oli põhjuseks firma nimemuutus või peresisene üleandmine ja 125 korral ostis uus omanik kvoodi koos lehmadega. Neid, kes viisid oma viimased lehmad kombinaati, selle asemel et loomad mõnele suuremale tootjale koos kvoodiga kõrgema hinna eest maha müüa, oli 28.

Kvoodinõukogu laua ümber istuvate põllumeeste nägudelt peegeldus seda kuuldes siiras hämming. Eestis ei saa piima­kvooti osta ja müüa, küll aga on võimalik osta kvoodiga lehmad.

"Me ostsime juurde ligi 80 tonni kvooti," ütles OÜ Lepiku Farm juht Kaupo Kauri Rap­lamaalt. "Kvoodiga ostmisel tuleb võtta kõik lehmad, tähendab kari kogu kupatusega. Saime kolmest karjast ligi 20 looma. Suurem jagu neist on praaki läinud."

Kaupo Kauri jutu järgi ahvatles läinudaastane piimahinna tõus põllumehi rohkem tootma. Aga nüüd, kui piima hind langeb, tõmmatakse söötmist tagasi ja see toob omakorda kaasa toodangu vähenemise.

Jõgevamaal tegutseva Õnne Piimakarjatalu OÜ juhataja Mati Kivi arvates toob jätkuv kütusehinna tõus kaasa nii lehmade arvu kui piimatoodangu vähenemise. "Peale kütuse on ju ka väetised, söödalisandid ja tööjõud muutunud kallimaks, piima hind aga langeb," nentis Kivi.

 Karjad suurenegu rahuga

Samas tunnistas ta, et Õnne Piimakarjatalu kvoot on olnud viimased neli aastat lõhki. "Kuna Eesti kvooti ei täideta, ei muretse ma oma kvoodiületamise pärast," lisas mees, kelle juhitaval ettevõttel on praegu 700 lehma, aga laudas kohti 730. "Plaanime loomade arvu suurendada."

Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok Järvamaalt tunnistas samuti, et tal on kvoot mitu aastat lõhki. "Praegu on lehmi 90, kuid laudas on ruumi 110 jaoks. Tahaks lehmade arvu suurendada, aga ei oskagi seisukohta võtta, kas peaks ostma juurde kvoodiga lehmi või kasvatama täiendust oma karjast."

Jaak Hindrikuse sõnul on selge, et lähiaastatel jääb Eestile ette nähtud piimakvoot täitmata. "Põllumehed võivad rahulikult oma tootmist suurendada ka siis, kui nende individuaalne kvoot läheb lõhki," rahustas kvoodinõukogu esimees tootjaid.

Kui EK ettepaneku kohaselt tuleks edaspidi suurendada piimakvooti protsendi võrra aastas, siis käesoleval kvoodiaastal suurendati kõigi ELi riikide piimakvooti kahe protsendi võrra. Eestile andis see juurde ligi 12 900 tonni.

"See kõik on tarnekvoodina reservis," teatas Kalev Karisalu. Kvoodinõukogus arutati lisakvoodi jagamise võimalusi ja leiti, et kõige mõistlikum oleks seda teha tavapärase suurendamise käigus.

Kvoodi suurendamist saavad taotleda need tootjad, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal vähemalt 90% neile määratud piimakvoodist. Maksimaalseks taotletava kvoodi suuruseks saab olla 1. aprilli seisuga PRIAs loomade registris kirjas olevate taotleja piimalehmade arv korrutatult tema karja keskmise piimatoodanguga eelmisel kvoodiaastal (Jõudluskontrolli Keskuse andmetel). Kvoodi suurendamise taotlusi võtab PRIA lehmapidajatelt vastu 1.-15. juulini.