Eestlased käisid künnivõistlustel leedulasi toetamas
“Nii kahju, et Eesti lippu pole!“ kurvastas meie parima pöördadraga kündja Jüri Laia abikaasa ja suurim fänn Piret võistluspaigas Tešanovicis, kus mahe tuuleiil mängis Leedu ja Vene lippudega. “Kriibib küll, et põllule ei pääse ja vaatan starditulesid väikese ärevusega” tunnistas Jürigi.
Kuuekordne Eesti meister tavaadraga kündmises Raido Kunila oli aga vana rahu ise. “Hea on olla, ei pea ise pingutama,” kinnitas kogenud võistleja. Kuigi selles, et ta võistluspõllul mingeid närvilisi liigutusi tegema hakkab, Kunilat nagunii ei kahtlustaks. “Kui algusvagu läheb hästi, siis ma tean, et kõik läheb korda ega muretse. Aga kui sealt mingi jama sisse tuleb, siis ajab närvi.”
Mis on künnivõistlus
Künnivõistlustel on kaks võistlusklassi ja kaks ala. Klassideks on pöördadrad ja tavaadrad. Alad on kõrrepõllu künd ja rohumaakünd. Kõrrepõldu küntakse esimesel ja rohumaad teisel võistluspäeval. Nii on kirjas maailma künniorganisatsiooni (WPO – World Ploughing Organisation) määrustikus.
WPOsse kuulub 30 künniorganisatsiooni. Suur osa neist on Euroopast, lisaks Kanada, USA, Kenya, Uus-Meremaa ja tänavu ka Venemaa.
See, kas künnimehed võistlevad ühes klassis või üks ühes, teine teises, on vaba valik. Enamik oli otsustanud nii, et üks mees võistleb pöördadraga, teine tavaadraga, kuid näiteks Vene mehed kündsid mõlemad pöördadraga.
Iga osalev riik paneb välja ka kohtuniku. Neist moodustatakse kohtunikegrupid, kes hindavad künni kvaliteeti. Peamised asjad, mida vaadatakse, on algusvao künd, künni puhtus (rohu- ja kõrretutte ei tohi künni vahelt välja paista!) ja ühtlus, õige künnisügavus, kokkukünd, töö lõpetamine ja üldmulje. Pöördatrade klassis lisandub kiilu kündmine. Kuna looduses pole täpselt neljakandilisi põlde, tuleb praktikas pea alati kiilu künda.
Et hindamine oleks objektiivsem, on kogu võistleja töö jaotatud 12 künnielemendiks, millest igaüks annab maksimaalselt 10 punkti. Vigade eest läheb punkte maha ka. Viga on näiteks küntud maal käimine. Selles hirmus on nii Jüri kui Raido suurvõistlustel traktori tagaaknast välja roninud, et künniviilule mitte jalajälgi teha.
Võistluskünni ader on enamasti kahe korpusega ning ega see tavaliseks kündmiseks hästi kõlbagi. “Kord kündsin Piretile oma võistlusadraga kartulimaa ära, ta ütles, et tal pole nii hullu maad enne olnud,” muheles Jüri Lai.
Eestlaste asemel venelased
Künnivõistlus algas, nagu iga teinegi MM, osalejate paraadiga rahvuslippude all. 59 traktorit, adrad taga ja lipud kabiine ehtimas – nii toimus pidulik sõit võistlusplatsidele.
Peaaegu kõikidel võistlejatel olid Kvernelandi adrad, vaid šotlane ja uelslane usaldasid oma päevinäinud Dowdeswelle. Traktorite osas oli valik suurem. Populaarseim võistukünni traktor oli Massey Ferguson, pea sama palju oli ka New Hollandeid. 5–6 ringis oli võistlemas Case’i, Valtra, Zetori ja Fendti traktoreid.
Künni kõige tähtsam asi on avavagu. Kui see nässu läheb, jookseb terve põld kiiva. Sellepärast on avavao kündmiseks aega tervelt 20 minutit. Seejärel hindavad kohtunikud avavao eraldi ära ning alles seejärel võivad võistlejad jätkata. Kogu põllulapi kündmiseks on 3 tundi.
Kõige rohkem tungeldi favoriitideks peetavate austerlaste, šotlaste ja iirlaste põllulappide ääres. Austrias on künd tõepoolest au sees. Igal aastal on neil uus noormees võistlemas ning enamasti ta võidab ka. Tavaatrade klassis võitiski Werner Eder Austriast.
Šotimaad esindasid isa ja poeg Andrew B. Mitchell seenior ja juunior. Lõpptulemusena tegi pöördadraga võistlev isa pojale ära, jäädes belglase Roel Cuyversi järel teiseks. Noorem Mitchell oli tavaatradel 6.
Meestele elas kaasa ka ema Mitchell Šoti ruudulises kübaras ning ju selles meeste edu võti oligi. Kui tema poleks, maasikakarp käes, põlluotsal kõndinud, kes teab, kas mehed siis nii hästi kündnud oleksid.
Pärast teist võistluspäeva haaras kange šotlanna pesuainepudeli ja asus abikaasa atra korda tegema.
Tänavu oli teine aasta, kus Eesti ei võistelnud. Selle eest olid kohal venelased. Toll ei lasknud küll läbi Vene võistkonna VTZ-traktoreid. Euroopa Liidus kehtivad traktori heitgaasidele karmimad reeglid kui Venemaal. Nii liisisid mehed riikliku liisinguorganisatsiooni abil 2% intressiga tuttuued Claasi traktorid ja said Kvernelandi tehasest pöördadrad taha.
Aga nad olid kohal, künnikivil seisis tahvel kirjaga Russia ning võistluste kataloogis oli Ants Laansalu asemel Roman Ivanovi pilt.
Võitjad 2009
Tavaadrad
1. Werner Eder, Austria
2. John Tracey, Iirimaa
3. Hardy Andersen, Taani
Pöördadrad
1. Roel Cuyvers, Belgia
2. Andrew B. Mitchell seenior, Šotimaa
3. Liam O’Driscoll, Iirimaa
Allikas: künnivõistluste kataloog
Maailma künniorganisatsioon
- Maailma künniorganisatsioon asutati 1952.
- Eesmärk on propageerida kündi ning korraldada maailmameistrivõistlusi.
- Esimene künni MM toimus Kanadas 1953.
- Esimene võitja oli kanadalane James Eccles.
- Eesti sai WPO liikmeks 1990 ja kaotas liikmestaatuse 2008.
- Eestlaste parim tulemus on Mait Pajo 8. koht 2002.
Allikas: künnivõistluste kataloog
