Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia


Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia
Teravilja kogusaagiks kujunes mullu üle 1,2 miljoni tonni, mida on aasta varasemast 25% rohkem.Foto: Sven Arbet

Mullu oktoobris kinnitatud Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 seab eesmärgiks suurendada viljatootmist 1,5 miljoni tonnini aastas ja kahekordistada teravilja eksporti.

Kogusaagi kasv peaks eelkõige tulema saagikuse suurenemise arvelt, kuid mõnevõrra peaks suurenema kasvupind. Samuti on eesmärgiks toodangule kõrgema lisandväärtuse andmine ning töödeldud toodete osakaalu kasv teravilja ja rapsi ekspordis.

”Teraviljasektori arengukava eesmärkide täitmine eeldab riigi- ja erasektori head koostööd ning kooskõlastatud tegevusi. Vajalik on ühistegevuse edendamine - tihe koostöö nii teraviljatootjate vahel kui ka viljakasvatajate koostöö töötlejatega. Olulised on nii hea põllumajandusliku haridusega teraviljakasvatajate järelasv kui ka vajalikul tasemel teadus- ja nõustamistegevuste olemasolu,” ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel täna Paides toimuva Teraviljafoorumi eel.

Teraviljakasvatuses muutub järjest aktuaalsemaks toidu ja loomasöötade tootmise kõrval ka energiatootmine. Efektiivselt majandades saab põllult nii toidu, sööda kui ka energia. Eestis tuleb keskkonnasõbralikku majandamist silmas pidades püüelda saagitasemete jätkuva tõstmise suunas.

Teraviljasektori areng sõltub oluliselt riigi valikutest põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel ja seadusloomes.

Seotud lood:

„Uuelt valitsuselt ootame senisest suuremat tähelepanu põllumajandussektori sisulistele probleemidele. Loodame, et kalevi alla ei panda siseriiklikke põllumajandussektori üleminekutoetusi, mis aitaks hoida meie ettevõtteid konkurentsis teiste riikide tootjatega. Teraviljasektori arengu võtmeküsimuseks kujuneb ka uus veeseadus, milles toodud piirangud ei tohiks takistada taimede kasvuks vajalikul ajal ja optimaalses koguses toitainete andmist. Uued piirangud peaksid käima käsikäes investeeringutoega keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse,“ selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eestimaa põldudelt saadi möödunud aastal tänu soodsatele ilmastikuoludele ja kasvanud efektiivsusele rekordiline teraviljasaak. Teravilja kogusaagiks kujunes mullu üle 1,2 miljoni tonni, mida on aasta varasemast 25% rohkem. 2014. aastal kasvatati teravilja kokku 332 900 hektaril, mida on 21 800 ha ehk 7% rohkem kui 2013. aastal. Teravilja hektarisaagikus kasvas aastaga 17% ja jõudis 3669 kg tasemele. 2013/14 saagiaastal kujunes Eesti teraviljaga isevarustatuse tasemeks 150%. Viimaste aastate head teraviljasaagid on märgatavalt suurendanud Eesti ekspordivõimet. 2014. aastal eksporditi Eestist 103 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid.