Endla looduskaitseala sai uue kaitsekorralduskava

Järgneva kümne aasta jooksul on Endla looduskaitsealal oluliste tegevustena kavas märgalakompleksi taastamistööd ning Põltsamaa vanajõgede avamine ja Oostriku jõe alamjooksu taastamine. Põhjaliku värskenduskuuri saavad ka õppe- ja matkarajad ning Endla järve paadisadam.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Suurematest töödest on Endla looduskaitsealal kavas Oostriku jõe alamjooksu, Põltsamaa jõe vanajõgede ning kuivendusest tugevasti mõjutatud Endla märgalakompleksi taastamistööd ning poollooduslike koosluste hooldamine.

Jätkatakse alal toimuvate seirete läbiviimist ning kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamiseks vajalike inventuuridega. Tegevuste nimistus on ka õppe- ja matkaradade põhjalik värskendus ning Endla järve paadisadama uuendamine.

Endla looduskaitsealale on rajatud õppe- ja matkaradu kogupikkusega ligikaudu 20 km, kaitsealal on kaheksa lõkke- ja kaks puhkekohta. Ala väärtusi tutvustab looduskeskuse püsiekspositsioon. Uusi külastuskorralduslikke rajatisi kaitsealale juurde teha ei plaanita.

Piirkond võeti algselt kaitse alla 1981. aastal Endla-Oostriku sookaitseala moodustamisega. Alates 1997. a kuulub Endla looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsar alade) hulka. Soostiku keskseks osaks on kunagisest nn Suur-Endla järvest jäänud jäänukjärved, millest suuremad ja tuntumad on Endla järv ja Sinijärv. Kaitseala keskosa läbib ja liigendab Põltsamaa jõgi oma lisajõgedega. Looduskaitseala lääneosas avanevad karstiallikad, mitmed neist on Eesti ühed suuremad.

Endla looduskaitseala põhiväärtuseks on terviklik märgalakompleks, mille moodustavad kaheksa rabalaama ning neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad ning soised metsad. Ala kogupindalaks on 10 161 hektarit.