Esimene Metsaleht: vaja on karmi metsaseadust ja tselluloositehast

 (3)
Esimene Metsaleht: vaja on karmi metsaseadust ja tselluloositehast
Foto: Repro

Mis on muutunud 12 aastaga, mille vältel on ilmunud Metsalehe 150 numbrit? Muudatusi vaadates on lähtutud 2. märtsil 2000 ilmunud esimese Metsalehe teemadest.

Mitmekesisem puidukasutus

- Pikas intervjuus ütleb ASi Forestex nõukogu esimees Tõnis Mäerand, et tema arvates on Eesti metsatööstuse kiire areng justkui väsinud ja vajaks arengutõuget. Edasiminekuvõimalusi näeb ta vineeri- ja plaaditööstuse, paberi- ja tselluloositööstuse ning saematerjali järeltöötluse arendamises. Ka tasuks toota liimpuitu ja valmistuda lehtpuupuidu paremaks kasutamiseks.

Suurelt oli päevakorral tselluloositehase rajamine. 1998. aastast küpsenud ideed oli tugevdamas valitsuse värske otsus garanteerida tehasele kuni 40% vajaminevast puidust.

- Kunda haavapuitmassitehas (AS Estonian Cell) alustas tootmist 2006. aastal. Ehitust loetakse Eesti suuruselt teiseks välisinvesteeringuks. Tehase omanikud olid Norra Larvic Cel, Austria Heinzel Holding GmbH ja EBRD. Nüüd märgib tehase koduleht omanikuks vaid austerlaste kontserni.

AS Forestex ise koos AS Sylvesteri ja Soome UPM-Kymmene gruppi kuuluva Schauman Wood Oy-ga alustas 2000. aastal vineeritehase ehitamist Otepääle. Tehas alustas tootmist 2001. Nüüdseks on vineeritehas ka Kohilas, omanikuks Läti ettevõte Latvijas Finieris.

Tulid ka liimpuit ja koostootmisjaamad ning puiduhakke, puidugraanulite jm energiapuidutoodete võidukäik ulatuses, mida 2000. aastal veel ette kujutada ei osatudki.

Seotud lood:

Metsatööstuse olukord 2011. aasta lõpus (metsa- ja puidutööstuse liidu pressiteate järgi): toodangumahult suurim puittoodete kaubagrupp saematerjal on näidanud tagasihoidlikku kasvu. Suurim suhteline kasv on olnud plaaditootjatel ja vineeritootjatel. Ligikaudu 20% on kasv olnud ka puidust tehasemajade tootjatel. Puitbriketitoodang on kasvanud samuti märkimisväärselt ehk 51%. Samas on briketi kogumaht võrreldes puidugraanulitega (toodangumahu kasv 13%) väga väike.

Pikaajalises vaates on toodangumahud buumiaastatest veel ligikaudu 20–25% maas. Kõrgema lisandväärtusega toodete tootjad peavad oma lähituleviku mahtusid stabiilsemaks kui väiksema töötlusastmega toodete tootjad.

Metsalehe esimese numbri intervjueeritav Tõnis Mäerand on 2004. aastast metsasektorist lahkunud.

Metsaseadus – leebe, karm, leebe

- Kõik õiendasid 1999. aastal kehtima hakanud metsaseaduse pärast. Riigikogu opositsionäärid õhutasid juttu, nagu tahaks metsatööstus riigimetsi hõivata. Rohelise ilmavaatega inimesed arvasid, et metsaomanikele on liialt suur vabadus kätte antud.

- Metsaseadus on teema, mis päevakorral olnud 12 aasta jooksul kogu aeg – iga uus keskkonnaminister räägib vajadusest seda muuta. Laias laastus: n-ö liiga leebeks peetud seadus võeti vastu keskkonnaminister Heiki Kranichi ajaks, minister Villu Reiljani teistkordsel ametiajal algas selle karmistamine. Näiteks kehtestati metsamajandamiskava kohustuslikkus ning kavad tuli metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses veel eraldi kehtestada. Pikalt oli päevakorral metsauuenduse tagatisraha süsteemi sisseseadmine, mis jõudis ka seaduseteksti.

Minister Jaanus Tamkivi ajal asus keskkonnaministeerium karmi seadust leevendama ja topeltpiiranguid kaotama. Ka praegu, kui ministriks on Keit Pentus, on metsaseadus muutmisel – veel vabamaks.

Sagenevad tormikahjud

- Nii Eestis kui mujal Euroopas loeti kokku metsade tormikahjusid. Euroopas möllas Lothari-nimeline tsüklon, kuid Eestis tegi kõige rohkem kahju 1999. aasta novembri lõpus Anatoli-nimeline torm. Riigimetsa kahjuks loeti umbes 40 000 tm. Erametsanduse kohta andmeid polnud, kuid umbkaudu hindas metsakaitse- ja metsauuenduskeskus erametsakahju riigimetsaga samasse suurusjärku.

- Tugevad tuuled ja tormid on sagenenud. Kuigi era-metsaomanikud on nüüdseks hoopis tugevamini organiseerunud, arvestatakse tormikahjusid praeguseni RMK andmete järgi.

Väljaanne “Eesti ilma riskid” (koostaja Tiina Tammets, teadustoimetaja Ain Kallis, 2012) märgib, et XXI sajandi tormi tiitli võiks senise seisu järgi anda kogu Eestit räsinud tormile 2005. aasta 9. jaanuaril, kui tuule puhanguline kiirus tõusis saartel 38 m/s (Kihnus) ja sisemaal 29 m/s (Viljandis). RMK hindas tormikahju rohkem kui 600 000 tihumeetriga, koos erametsadega üle 1,1 mln tm.

Suured tormid murdsid Eestis metsa ka 2001. aasta juulis ja novembris, 2002. aasta juulis jne.

Kevadsuvine raierahu

Loe veel

- Eesti looduskaitsjad tegid ettepaneku, et 1. aprillist 31. juulini tuleks Eesti metsades raied keelustada. Oponendid uskusid, et nii karmi keeldu pole tarvis, vaid loota tuleks metsade sertimisele – kui metsaomanikul on keskkonda hoidva majandamise sertifikaat, ei hakka ta lindude pesitsusajal oma mainet suurte raietega rikkuma.

- Alates 2003. aastast peetakse riigimetsas raierahu, mis kestab 15. aprillist 15. juunini. Peale pesitsevate lindude kaitse on siht kaitsta metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut.

Erametsades on raierahu metsaomaniku otsustada. Aeg-ajalt kostab looduskaitsjate häält, et raierahu tuleks seadusega kehtestada kõikides metsades.

Õigusrikkumisi palju vähem

- Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Alton nentis, et miski on hakanud metsavargaid segama. 1999. aastal registreeriti 1773 metsaõigusrikkumist 1998. aasta 2257 asemel. Samas ei näidanud arv täielikku pilti, kuna 1999 jõustunud metsaseaduse tõttu oli tekkinud seaduslik vaakum – juriidilise isiku vastutus jäi seaduses määratlemata.

- Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et kõikide keskkonnarikkumiste arv on umbes sama suur, kui 1998. aastal oli metsarikkumisi. Metsa õigusrikkumisi oli 2011. aastal 155.

Henn Alton jäi 2000. aastate keskel pensionile.

Metsa pärandkultuuri hoid

- Lembitu Tarang jagas rahvatraditsiooni kohaseid tarkusi: kuidas tarbepuitu varuda, millega arvestada.

- Metsamees, metsakonsulent, metsandusliku pärandkultuuri tähtsustaja Lembitu Tarang sai 2008. aastal era-
metsasõbra tiitli. Paljud metsaomanikud on käinud õppekäikudel Tarangute Kullametsa arboreetumis. Avalikkus seostab Lembitu Tarangut tihti just metsa pärandkultuuriga. Paljude metsaomanike seas on vana aja märgid oma metsas aukohal.

Säästmisjutust saab seadus

- ÜRO Säästva Arengu Komisjoni metsandusfoorumi USAs toimunud istungjärgult naasnud Andres Talijärv (keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja) ja Kalle Karoles (metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor) jutustasid vaidlustest – kõikide riikide esindajad toetavad mõtet maailma metsi säästvalt majandada, kuid kui jutt konkreetsemate kokkulepete peale läheb, on eriti just suurriigid senise tegevuse kitsendamise vastu.

- Säästlik, kestlik, jätkusuutlik metsandus on üleilmsetel aruteludel ikka jututeemaks. Euroopa Liit ei looda enam vabatahtlikele kokkulepetele, vaid kehtestab järgmisest aastast üle liidu puidumääruse, mis tähendab puiduga tegelejatele täiendavat bürokraatiat – igaks tehinguks lisadokument kestliku metsanduse nimel.

Andres Talijärvest sai varsti metsatööstusliidu tegevjuht. 2009. aastal naasis ta keskkonnaministeeriumi asekantslerina.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus liideti 1. aprillist 2010 keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega. Sündis Keskkonnateabe Keskus. Kalle Karoles on selle peadirektor.

Täpsem metsaarvestus

- Keskkonnaministeerium hindas 1999. aasta raiemahu aegade suurimaks – 7 mln tihumeetrit, samal ajal kui Eesti metsapoliitika lubas raiuda kuni 7,8 mln tm. Näiteks 1993. aastal raiuti Eestis 2,4 mln tm puitu.

- Vahepeal on täpsemaks muutunud metsa arvestamine. Uus meetod – statistiline metsainventeerimine, millega Eestis alustati 1999, on nüüdseks tekitanud Eesti metsa kohta võrreldavad andmeread. Metsavarud on suuremad, kui 1990. aastatel teati.

Metsapoliitikale järgnenud metsanduse arengukava märkis lubatud aastast raiemahtu 12,6 mln tm ja nüüdne arengukava aastani 2020 räägib raiemahust 12–15 mln tm.

2011. aasta raiemaht jäi Keskkonnateabe Keskuse andmeil vahemikku 8,6–8,9 tm.