Euroopa Komisjon maaostu piiravate seaduste vastavusse viimist EL reeglitega
2003. aastal sõlmitud liitumisleping Euroopa Liiduga kehtestas liikmesriikidele üleminekuaja, mille jooksul tuli põllumajandusmaa omandamist reguleerivad rahvuslikud reeglid viia kooskõlla EL seadustega.
Üleminekuaja lõppedes 2014. aastal võtsid Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia vastu uued põllumajandusmaa ostu reguleerivad seadused. Need sisaldavad mitmeid sätteid, Euroopa Komisjoni
hinnangul takistavad kapitali vaba liikumist ja asutamisvabadust. See võib vähendada huvi piiriüleste investeeringute vastu.
Mõned piirangud võivad olla õigustatud eesmärgiga takistada spekulatiivseid oste või teenida planeerimise või maaelu arengu poliitika huve, kuid siiski peaksid need olema proportsionaalsed
ning mitte diskrimineerivad teiste EL riikide kodanike suhtes.
Komisjoni nõue esitatakse põhjendatud arvamuse vormis. Kui ülalnimetatud riigid ei vii oma seadusi EL reeglitega vastavusse kahe kuu jooksul, siis kaalub Komisjon nende riikide kaebamist Euroopa Liidu Kohtusse.
Kirjad liikmesriikidele saadeti käesoleva aasta aprillikuus, kuid saabunud vastused on komisjonile endiselt murettekitavad. Peamine probleem Bulgaaria ja Slovakkia rahvuslikes seadustes on
nõue, et maa ostja peab olema riigi kauaaegne resident, mis on diskrimineeriv teiste EL riikide kodanike suhtes. Ungaris kehtib äärmiselt piirav süsteem, mis keelab maaostu juriidilistel isikutel ning kohustab ostjat ennast põllumajandustegevust viljelema. Lätis ja Leedus peavad maaostjad kvalifitseeruma põllumeesteks.
Kuigi Komisjon nõustub, et kohalikud omavalitsused peavad olema võimelised põllumajandusmaa ostu-müüki korralikult reguleerima, et säilitada maa põllumajanduslikus kasutuses ning edendada
kohalikku arengut, on mõned sätted liigselt piiravad ja diskrimineerivad just investeeringute meelitamisel maaelu arengu valdkonda.
Allikas: EPKK infoleht
