Pealetungivate võõrliikidega seotud probleemid on mitmetahulised. Nendest põhjustatud majanduslik kahju ulatub Euroopas vähemalt 12 miljardi euroni aastas. Võõrliigid ohustavad inimeste tervist (nt Aasia vapsik ja tiigersääsk võivad põhjustada inimese surma), tekitavad kahju taristule (nt vooljas pargitatar kahjustab hooneid) ja vähendavad saagikust (nt nutria, kes kahjustab põllukultuure).

Invasiivsed võõrliigid võivad rängalt kahjustada ökosüsteeme ja põhjustada looduskeskkonna tasakaalu säilimiseks vajalike liikide väljasuremist. Näiteks must kirss kahjustab metsa ökosüsteeme ja hallorav on välja tõrjumas punast oravat. Invasiivsed võõrliigid on elupaikade hävimise järel suuruselt teine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus kogu maailmas.

Paljud liikmesriigid peavad juba praegu kulutama märkimisväärselt ressursse pealetungivate liikide tõrjumiseks, ent nende jõupingutused ei kanna vilja, kui probleemi käsitletakse üksnes riigi tasandil. Näiteks hiid-karuputke hävitamiskampaania Belgias ei anna tulemusi, kui liik Prantsusmaa kaudu uuesti sisse tungib.

Ettepanekuga soovitakse moodustada kogu EL-i jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu, mille liikmesriigid koostavad riskianalüüsi ja teaduslike tõendite põhjal.

Kavandatav määrus vaadatakse läbi nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Liikmesriigid kaasatakse igati määruse koostamisse ja nad võivad pakkuda välja liike, mida loetellu lisada. Õigusakti väljatöötamisel kasutatakse Euroopa võõrliikide teabevõrgustikku.