CAPi reformiti aastal 2003 ja kaks aastat tagasi läbis ta põhjaliku "tervisekontrolli". Vastavalt Lissaboni lepingule kuulub põllumajandus kaasotsustamismenetlusse ja EP otsustab nüüd põllumajanduse eelarve üle.

Ciolos: "Vaja on avalikku arutelu"

"Ühine põllumajanduspoliitika aitab kaasa ELi 2020 strateegiale," ütles volinik Ciolos 12. aprillil parlamendis aset leidnud seminaril. "CAP on üks peamisi Euroopa integratsiooni poliitikavaldkondi. CAP on vajalik tööhõiveks, roheliseks kasvuks, kliimamuutusteks."

Ciolose meelest on tõsine lünk suhtluses kodanikega. "Eurobaromeetri uuring näitab, et üle 99% kodanikest usuvad, et põllumajandus on oluline Euroopa tuleviku jaoks. Aga ainult üks kolmest kodanikust on CAPist kuulnud."

Ciolose meelest on vaja avalikku arutelu: "Kuidas me saame tagada, et tarbijad saavad parima kvaliteediga toitu? Kuidas tagada mõistlikud hinnad põllumajandustoodetele ja mõistlik tulu põllumajandustootjatele?"

Põllumajandus peab muutuma rohelisemaks, aga kuidas?

Albert Dess, saksa konservatiiv, ütles, et põllumajandus tähendab suurt kultuuripärandit. "Panna 500 miljonile ELi kodanikule toit lauale on suur vastutus ja seepärast peaks CAP olema prioriteet."

Luis Miguel Capoulos Santos, portugali sotsiaaldemokraat, märkis, et vastama peab valijate ootustele. "Peame suutma vastata küsimustele. Tõsist lihtsustamist on vaja."

Martin Häusling (Greens/EFA): "Paljud põllumehed on loobunud - näeme seda paljudes Euroopa piirkondades, kus külad on kaotanud oma olemise põhjuse. Suurettevõtjad saavad ühisest põllumajanduspoliitikast palju rohkem kasu kui väiketalunikud, kuigi enamik töökohtadest põllumajandussektoris loovad väikesed põllumajandusettevõtted. Põllumajandus peab muutuma rohelisemaks, aga kuidas?"

CAP pärast aastat 2013

Briti liberaal George Lyoni raporti projektis esitavad saadikud oma visiooni ühise põllumajanduspoliitika tulevikust pärast aastat 2013.

Lyon määratleb viis põhivaldkonda: toiduga kindlustatus ja õiglane kaubandus, põllumajandus kogu Euroopas, bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnakaitse, jätkusuutlikkus ja roheline kasv. Energiahinna tõus ja vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võivad piirata toodangu suurendamist.

"Kliimamuutuste mõju sulgeb võimaluse muuta suured maaalad lisa tootmismaaks," seletas Lyon. "Kliimamuutused põhjustavad ka veepuudust ja põuda, mis omakorda panevad suurenevale tootmisele piduri."

Põllumajanduskomisjon arutab Lyoni raportit juunikuus, misjärel see läheb hääletuseks juulikuisele istungile.