EVEA asepresident Marina Kaasi sõnul on vaatamata pikale aruteluprotsessile uues MAKis mitu väikeettevõtja jaoks valusat probleemi, milles ei õnnestunud Põllumajandusministeeriumiga kokku leppida.

Olulisimaid neist on kolm:

- maaettevõtluse mitmekesistamise meetme eelarve 45%-line vähendamine võrreldes käimasoleva perioodiga;

- mittepõllumajanduslike investeeringutoetuste 2001. aastast muutumatuna püsinud piirsumma (100 000 eurot kogu seitsmeaastase perioodi jooksul ühe taotleja kohta), mis ei ole enam piisav mõjusate investeeringute ellukutsumiseks, nagu nt mahajäetud ja ajalooliste hoonete rakendamine ettevõtlusse või kaasaegsete tootmisvõimsuste rajamine maapiirkonda.

- toidusektoris on väikeettevõtjale uuel perioodil seatud investeeringutoetuse piir 300 000 eurot, samas kui keskmine või suur ettevõte saab taotleda kuni 2 miljonit eurot. 60%-ni suurenenud omafinantseeringu määra tingimustes mõjub see piirang väiketootjatele diskrimineerivana, kuna ei võimalda saada võimendust suurematele kasvuprojektidele samal määral, nagu seda on võimalik keskmistel või suurtel ettevõtetel. Lisaks leiab EVEA, et suurettevõtete toetamine tagastamatu abi vormis ei ole üldse põhjendatud, sest nendel ei ole raskusi juurdepääsuga laenukapitalile ning seega ei ole toetustel ergutavat mõju.

Maaelu arengukava on läbimas ministeeriumide kooskõlastusringi ning juuni lõpus esitatakse valitsusele heakskiitmiseks.

EVEA on juba varasemas staadiumis esitanud oma ettepanekuid nimetatud probleemide lahendamiseks ning ootab Põllumajandusministeeriumilt suuremat tähelepanu nende ettevõtjate seisukohtadele, kes suudavad asendada põllumajandusest kadunud töökohad maapiirkonnas.