"Meil on neid šaakaleid palju, ma ise pole näinud, aga vaiksel õhtul on nende ulgumist pidevalt kuulda." Septembris läks peremehel karjast vasikas kaduma, kui lõpuks skelett leiti, ei olnud sealt enam võimalik aru saada, kes looma täpselt maha murdis. "Ma ei saa näpuga näidata, et just šaakal seda tegi," rääkis Orgma ja lisas, et jahimehed on metsas šaakaleid näinud ning Tõstamaal nägi naaber pealt, kuidas šaakal lehma ründas, kuid põgenes, kui lehm teda jalaga lõi.
"Mul on loomad praktiliselt õues, ma ei saa ju mere äärde kolmekilomeetrist aeda ehitada, rannalepääs peab vaba olema," kurtis peremees, et kardab kiskjate rünnakuid. "Kui šaakalid väikesed loomad metsast ära söövad, tulevad järgmisena hundid. Keskkonnaministeerium peaks midagi ette võtma, et jahimehi šaakaleid küttima motiveerida."

Täna hommikul käisid surnud mullikat vaatamas keskkonnaameti spetsialistid, kelle arvates oli tegemist lehmade omavahelise nügelemisega, mille tõttu mullikas sai hoobi kaelale ja suri sisemise verejooksu tõttu. Surma täpse põhjuse selgitab siiski ekspertiis.

Jahimehi ja looma peremeest eksitasid mullikal olnud vigastused, mille tekitasid rebased ja kährikud. "Mokk oli küljest rebitud, see on tavaliselt šaakalite käekiri," selgitas Orgma, et just see pani ta alguses Eestis hästi kodunenud võõrliiki kahtlustama.