Hollandi juustud on laialt tuntud ning neid müüakse praegugi paljudes riikides. Ka Eestis on mõni juustupood suuremates linnades, kust neid leida võib. Hollandis on aga juba ainuüksi ühel suuremal farmitööstusel, Henri Willigi kompaniil, pealinnas Amsterdamis 12 poodi, lisaks kaks korda sama palju üle riigi. Juustu eksporditakse kõige rohkem Saksamaale, USA-sse ja naaberriiki Belgiasse.

Otseselt Vene turule läks Hollandi juustu küll vähe, kuid Euroopas kujunenud olukord mõjutab neidki. Kui sealsed piimatootjad on harjunud keskmise piimahinnaga 45 senti kilo, siis praegu maksavad kooperatiivid 30-32. Enamik piimatööstusi kuulub kooperatiividele ja suurimad on Cono ning Friesland Combine. Väliskorporatsioonidest on esindatud Arla Foods.

Farmimeiereisid on Hollandis olnud ilmselt igal ajal, sest juustutegemine on üks selle kauni maa põhitunnustest. Suurema hoo sai meiereide rajamine sisse pärast 2005.-2007. aastat, kui sai teatavaks, et piimakvoot kaob. Nüüdseks on oma meierei ligi 15 protsendil farmidest. Osa neist on nii palju laienenud, et ostavad ära ka mitme naaberfarmi piima, makstes 55 senti kilost. Mahepiima töötlevad meiereid tegutsevad omas ringis ning nende piimahind on veelgi kõrgem – kuni 66 senti kilost. Seepärast suhtuvad Hollandi piimatootjad piimakvoodi kadumisse üsna ükskõikselt.

Teiseks põhjuseks, miks piimakvoodi kadumine neid väga ei häiri, on see, et laienemisvõimalust nagunii pole. Kogu haritav maa on selgelt ära jaotatud ning selle ostuhind on väga kõrge, 42 000 – 60 000 eurot hektar. Rendihinnad kõiguvad olenevalt piirkonnast 800 ja 1200 euro vahel hektari eest. Eesti keskmiselt 3000-eurose maaostu hektarihinnaga võrreldes tundub see muidugi röögatu, ent nagu Hollandi piimatootjad ütlesid, võtavad nad oma rohumaalt 7 niidet aastas.

Laienemisvõimalusi piirab ka see, et selleks, et rajada või ehitada uus farm uude kohta, tuleb osta riigilt litsents. Hollandis ollakse seisukohal, et kogu maa on juba nagunii ühtlaselt ja optimaalselt farmidega kaetud ning rohkem neid juurde vaja pole. Kergem on saada luba lamba- või kitsefarmi rajamiseks ning seetõttu kasvab nende mõlemate arv kiires tempos. Kitsi on koguni nii palju, et nende piimast on hakatud lisaks tavapärasele juustule tegema ka kitsepiima pulbrit. See on väärtuslik osa beebitoidusegudes.