Lõuna-Eesti lihakarju esindab Tiina ja Ivo Tomsoni Vilsi OÜ Valgamaalt.

Tiina ja Ivo Tomson.

Tomsonite pereettevõte oli parima lihakarja kandidaat ka aasta ees. Toona oli neil pooleli uus farm, mis tõotas tulla väga asjalik ja hästi läbi mõeldud. Praeguseks on farm valmis ja täpselt nii hea nagu mullu aimata oligi.

Laut on ehitatud peegelpildina kahele poole majandushoovi. Kolmandast küljest varajab tuult kaarhall. Ühes laudas elavad suures ühislatris nuumaloomad, teises väiksemad loomad, kes on boksidesse jagatud suurusgruppide kaupa.

Loomi saab ühest latrist või laudast teise suunata väravate abil. Protseduurideks, näiteks seemendamiseks, millega tegeldakse lisaks paaritamisele, saab loomad fikseerida. Hästi on läbi mõeldud ka söötmine.

Karjas on 57 puhtatõulist aberdiin-anguse ammlehma, pulli alla läheb tänavu varasuvel aga juba 70. Maad on sada hektarit ja Tiina Tomsoni sõnul ei saa ka loomi rohkem pidada, nii et unistus on saja amme kari.

Nii jäetakse paremad lehmikud oma karja täienduseks, kehvemad ja pullid lähevad müüki. Paar pulli on müüdud tõuloomaks, ülejäänud müüakse lihaks Liivimaa Lihaveise ja Baltic Grassland Beefi kaudu.

Esmakordselt osaleb konkursil lihaveisekasvatajate üks eestkõnelejaid Airi Külvet Jõgevamaalt.

Airi Külvet koos Tanel Bulitkga.

Airi Külvet kasvatab nii simmentali kui aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid, tal on nuuma- ja aretuskari. Juhuse tahtel ning huvist kasvatab ta ka Jaapanist pärit wagyu tõugu. Ammlehmi on kokku 32. Ka tema lihaveistele on rajatud uus laut – lihtne, kuid täidab oma ülesande.

Pea kõik maad on renditud, sest piirkonnas on palju viljakasvatajaid. Külveti kari hooldab Pedja looduskaitseala ning vähemväärtuslikku maad.

Veiseid realiseerib Külvet peamiselt Liivimaa Lihaveise kaudu 17-19 kuuselt, ta on ka ühistu juhatuse liige.

Sama muster nagu kahes piimakarjas, tuli välja ka lihaveisekasvatajate juures: kolmas parima lihaveisekasvataja kandidaat on Andres Vaan Topi Mõis OÜ-st. Mõni aasta tagasi võitis tiitli tema isa Aldo Vaan.

Andres Vaan

Topi Mõisa kasutada on 900 hektarit maad, millelt varutakse sööta ja kasvatatakse ka vilja. 200 hektarit on looduslikku rohumaad Kasari jõe luhtadel. See sobib eriti hästi mahetootmiseks.

Peamine tõug on limusiin, kuid üks kari on ka heleda akviteeni tõugu lihaveiseid. Kokku on ammesid 142. Neid teenindab viis puhtatõulist pulli.

Vaanid on lihaveistele ehitanud mitu suurt uut lauta. Esimesed olid puhtalt külmlaudad, söödakäiguga väljas. Uusim laut sarnaneb lüpsifarmi omale - loomad elavad korralikus katusealuses hoones kahel pool söödakäiku, on avatud katusehari ning kardinad. Sinna lähevad loomad pärast võõrutamist, 7-8kuustena.

Andres Vaani erihuvi on geneetika. Nimelt on osa lihaveised geneetiliselt nudid ja selles küsimuses tahaks ta rohkem selgust saada. Vastuolu seisneb selles, et kuigi ohutuse kaalutlusel eelistatakse nudisid loomi, on sarvilised Vaani kogemustel lihakamad.