Tulemusmõõdik ehk võtmenäitaja

Sisuliselt tähendab see aga, et koostöös piimafarmidega tahetakse täpselt kirja panna kõik kulud, mis piimatootmisega kaasas käivad ning tuua välja neist olulisemad – võtmenäitajad. Andmete analüüsist peaks välja tulema, kuidas tootmist efektiivsemaks muuta, aga ka see, kuidas (millise metoodikaga) arvutada piima omahinda.

„Ühe tulemina on kavas võtta kasutusele ühtne piima tootmise omahinna arvestamise kokkuleppeline metoodika, millega saame põllumajanduspoliitika kujundajatele anda üheselt mõistetava info piimatootjate majanduslikust olukorrast,“ rääkis üks projekti eestvedajaid, endine põllumeeste keskliidu juht Kalev Kreegipuu.

„Projekti läbiviimiseks kogutakse kord kuus andmeid projektis osalevatelt ettevõtetelt, lisatakse ka Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kaudu kogutavad andmed ning arvutatakse nende abil ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustavad näitajad ehk tulemusmõõdikud,“ selgitas projekti juht, EMÜ professor Rando Värnik.

Võtmenäitajatest on olulisimad kindlasti sööda tootmise kulu, kulud loomade sigimisele, tervisele ja karjas püsimisele, tööjõukulu, noorkarjakasvatuse kulud, piima omadused jms.

Koosolekul kerkis 6-7 kätt

Ettevalmistustega on jõutud sinnamaani, et peetud avakoosolek. Selle eesmärgiks oli tutvustada projekti ning leida piimafarmid, kes sellega liituksid.

Selleks olid projekti juhid – lisaks Värnikule ka praktikukogemustega doktorant Aadi Remmik, kohale kutsunud Eesti piimatootjate eliidi: Estonia OÜ, Väätsa Agro, Kehtna Mõisa OÜ, Hummuli Agro, Pajusi ABF OÜ, Sadala Agro, Halinga POÜ, Krootuse Agro jts esindajad.

Projekti ettevalmistamise käigus oli tehtud koostööd Kehtna Mõisaga, kelle peal testiti ka arvutiprogrammi, kuhu projekti osalistel tuleb oma andmed sisestada.

Projekti andmekogumise periood on aastad 2017-2020. Projekti finantseeritakse MAK meetmest 16.2 ja selles osalemine on ettevõtetele tasuta. Andmete kogumine on automatiseeritud.

Andmeid, mida sisendada, on palju, kuid nende teadlaste pooslest analüüsist on kindlasti kasu. Eriti oluline on saada tootmiskuludest ja tuludest väga täpne pilt sel perioodil, kui piima kokkuostuhind on madal, nagu see oli viimased kaks aastat. Seda enam, et keegi ei usu, et see kriis viimaseks jääb.

Selge on see, et farmijuhid kogu tootmise analüüsi nii täpselt ja ulatuslikult teha ei jõua kui teadlased. Seetõttu võiks projektis osalemisest kindlasti kasu olla. Kuna kõik tegevused pole veel täpselt paigas, on väga oodatud ka piimatootmise ettevõtete juhtide ja raamatupidajate seisukohad ja ettepanekud.

Küsimuse peale, kes kutsutuist sooviks osaleda, tõusis kohe 6-7 kätt. Vaja oleks aga vähemalt kolmkümmend. Huvilistel palutakse endast teada anda Rando Värnikule, Aadi Remmikule või Kalev Kreegipuule.