GALERII: Pariisi linnamesilased korjavad maamesilastest rohkem mett
Katusele paigutati mõned väikesed tarud, millega tegeleb tuntud restorani Tour d Argent mesinik Nicolas Geant.
Värske mesi läheb otsejoones kokkade juurde kööki, kes valmistavad sellest hõrgutavaid roogi.
Linnumagus, mida kunded ei jaksa nahka pista, müüakse kõrge hinnaga restorani poes maha.
Mesilate katustel pidamine on Pariisis üha populaarsem.
Mesinike sõnul on linnamesilastel korjepaiku küllaga, sest linnas on palju erinevaid puid-põõsaid ning ka lilli jagub küllaga klumpidel, peenardel ja rõdudel.
Maal seevastu on suured alad ühesuguse kultuuri all ning kui see lõpetab õitsemise, siis pole mesilastel enam suuri võimalusi nektari korjamiseks.
Linnamesi on tervislik ning maitselt hea ja katusemesilad üha populaarsemad.
Linnamesilaste pidamisega tegelev Olivier Darne rääkis BBCle antud kommentaaris, et paradoksaalsel kombel on linnamesilaste õietolm mitmekesisem ja rikkalikum, sisaldades õietolmu koguni ligi 250 taimelt. Maamesilased kasutavad tema sõnul korjeks paarikümmet taime.
Samuti on linnamesilaste tootlikkus suurem — aastas korjavad nad taru peale keskmiselt 50 kg mett ning kui asjad lähevad eriti hästi, siis koguni 80 kg. Maamesilaste keskmiseks jääb 30 kg.
“On väga ebameeldiv paradoks, et linnamesilastel läheb paremini, kui maamesilastel, kuid kui kasutad oma resursse valesti, siis polegi lõpuks midagi järel — see on mesilaste õppetund meile,” sõnas ta.
