20 liikmesriki toetasid tähaja pikendamist, kuid Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Austria, Portugal ja Luxemburg jäid erapooletuks ning Malta hääletas vastu.

Et Euroopa Komisjoni ettepanek läbi läheks, peab selle poolt hääletama 55% liikmesriikidest, kes esindavad 65% kogu Euroopa Liidu rahvastikust (kvalifitseeritud häälteenamus).

Kuna aga Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa esindavad väga suurt hulka rahvastikust, siis 65% täis ei saadud.

Seega tuleb otsus komitee arvates suunata edasisse protsessi, kus palutakse oma arvamus ümber vaadata neil liikmesriikidel, kes hääletusel erapooletuks jäid.

Kui ka siis kvalifitseeritud häleteenamust ei saavutata, võidakse glüfosaatide kasutamine üldse n-ö litsentsivabaks lasta või anda neile ajutine kasutusluba. Kolmandaks võimaluseks on lasta 1. juulini kehtival registreeringul aeguda.

Viimase võimaluse kasutamine võib aga põllumeeste seas palju segadust tekitada. Briti põllumehed on välja öelnud, et kui selline variant peaks jõustuma, kaaluvad nad komisjoni kohtussekaebamist. Nimelt leiavad britid, et glüfosaate peab olema võimalik põllumajanduslikul eesmärgil kasutada ka tulevikus.

Häda korral on Euroopa Liit nõus hoidma glüfosaate EL turul viis aastat või lubama neid kasutada erakorraliselt taimede kaitsmiseks teatud kindlat toodet 120 päeva vältel. Kumbki neist variantidest aga ei ole põllumeeste meelest hea.

Euroopa Komisjon pakkus liikmesriikidele välja pikendada glüfosaatide kasutusaega EL-s 12-18 kuu võrra, pärast seda kui liikmesriigid polnud suutnud kokku leppida, kas pikendada kasutusluba 15 või 9 aasta võrra.

Ajapikendus on vajalik selleks, et viia läbi täiendavaid teaduslikke uuringuid ning teha kindlaks, kas glüfosaadid ikkagi mõjuvad inimorganismile vähkiriski suurendavalt või mitte.

Allikas: www.fwi.co.uk