Eesti linnuvaatlejad näevad selle liigi üksikuid isendeid, kes on suurtest parvedest kõrvale kaldunud ja siiakanti juhtunud.

“Üks lühinokk-hani oli Kärdla lähedal Soovälja põldudel ja kahte nägime Orjaku põldudel koos hallhanedega toitumas,” rääkis Hiiumaa linnumees Vello Tarning.

Kahte lühinokk-hane on Hiiumaal Vaemlas näinud linnuvaat-leja Leho Aaslaid. Ükshaaval on neid tänavu kevadel kohatud ka Aardla poldril, Audru poldril, Palamusel ja Harju-Ristil.

Iga päev ei näe

“Eks see ole muidugi õnn, kui seda linnuliiki nähakse, kuna iga päev temaga ikka ei kohtu,” ütles ornitoloog Aivar Leito. “Samas võib päris asjatundmatu lühinokk-hane kergesti segi ajada rabahanega, kuna põhivärvus on neil lindudel sama.”

Asjatundjad eristavad Eestis harva kohatavat linnuliiki jässakama kehakuju ja noka järgi, samuti on lühinokk-hane ülapool veidi heledam kui rabahanel.

Leito lisas, et viimasel ajal on kohtumised lühinokk-hanega meil sagenenud. Nende lindude arvukus on tõusujoonel, mistõttu rännatakse hajusamalt.

“Viimased kümmekond aastat on Eestis lühinokk-hane nähtud,” kinnitas ka ornitoloog Eve Mägi. “Võib muidugi olla, et neid liikus ka varem, aga linnuvaatlejad ei saanud neid hästi eristada, kuna polnud sedavõrd head tehnikat kui praegu.”

Kevadrändel meile sattuvad lühinokk-haned pesitsevad põhjas, Teravmägede saartel. Nende lindude pesitsusalad on ka Islandil. Rändeparved teevad suurt peavalu Norra talumeestele, kelle põldudel läbilennul toitumas käiakse.

Kirde ja põhja poole rändab tegelikult edasi ka suurem osa nendest hanedest, keda praegu Eestis põldudel ja veekogudel arvukalt näha saab.

“Hallhanesid, kes ainsana Eestis pesitsevad, enam põldudel õieti pole. Nad on edasi rännanud või pesitsuskohtadesse laiali läinud,” rääkis Eve Mägi.

Ränne jõuab haripunkti

Parvedes näeb liikumas rabahane (eristatakse alamliike tundra-rabahani ja taiga-rabahani) ning suur-laukhanesid, mõne üksiku paari või väikese salgana ka väike-laukhanesid – need linnud meile pesitsema ei jää.

Hanede ränne on praegu aina aktiivsem ja jõuab Aivar Leito sõnul haripunkti kusagil aprilli lõpus – mai alguses.

Hanedest rääkides eristavad ornitoloogid nii-öelda halle hanesid (kõik siin seni märgitud liigid) ja laglesid, kelle rändeteed samuti Eestist läbi lähevad.