HETKI HEINATALGULT: Eeslauljateks olid vanad head vikatid

 (3)
Nedrema heinatalgud
Õige oleks ikka kuiva heina rõuku panna, aga õppimise jaoks harjutati vastniidetuga. Heina tõstab parajasti rõuku Aavo Rosenvald, kes osalejatele niitmise kunsti õpetas, taamal niidab Nedrema eest hoolitseja ja kohalike põnevate kohtade tutvustaja Urmas Vahur.Foto: Eero Väin

Eestimaa Looduse Fondi Nedrema puisniidu heinatalgud toimusid laulu saatel, eeslauljateks ja põhitegijateks vanad head vikatid oma suusatamise moodi rütmilise sahinaga.

Ansamblisse olid valitud vaid parimad, st mugavaimad pillid – universaaldisainiga kõveralöelised metallvikatid seisid nukralt heinakuhja najal ja vaatasid pealt, kui kerged puuiludused niitjate käes tantsiskledes sahisesid.

Aeg-ajalt lisandus oma metalse tugeva häälega ansamblisse mõni luiskaja või viilija. Viimast passiks ehk paremini siiski kraapijaks või lõikajaks nimetada, sest kui üht oma nime väärivat viili korralikult käia peal töödeldud-teritatud on, ei kõlba teda enam viiliks nimetada, vaid tuleks ikka vikatinoaks ehk -pussiks kutsuda.

Selle riistaga saab vikatitera nõnda õhukeseks lõigata, et pärast luiskamist (ja muidugi heinakaare ansambli saatel) on lausa lust heina loogu langetada.

Kärsitu käte jõul niitmine väsitab siiski kiiresti, aga kui vikatit oma hooga maadligi viibutada ja käte asemel kererammu tarvitada, pole jõudu kuigi palju tarviski. Pisukese harjutamisega tulevad ka igaühele omased ja mugavad puusanõksud ja kaunid sammud.

Taamal teispool talgulaagri põndakut oli siiski undamas ka mõni trimmis trimmerdaja, kuid puisniidu puistu summutas selle müra üsna hästi endasse.

Kui mõtlete, kas selles kooris siis tõsist bassimängijat – traktorit – polnudki, siis tõesti sinna Nedrema puisniidu tagumisele soosaarele juba nii suurte pillidega ei pääse. Saledapihalised vikatid aga kannatab kohale kanda logisevat laudteed mööda. Pealegi võivad veidi metsiku ja seepärast nii võluvalt lillelise puisniidu kivid-kännud masinniiduki häälepaelad nüristada, samal ajal kui vikat neist sujuvalt mööda siilub.

Ega vikatitki tohi nüriks lasta – sest vaid vaheda vikati paarimees tunneb niitmisest mõnu. Puude all pehme heinaga saab kauem kestvaid lugusid sahistada, kareda sooheina – tarnade – sitkus aga nüristab tera väledamini. Tublid talgulised aga ei vandunud alla, vaid said jagu tõrksamaist tarnadestki. Ei heidutanud neid ei parmud, vapsikud ega vihm. Selle viimase tõrjus kiiresti väike kamalutäis maagilisi lauluridu:

„Tule, tule tuulekõne
Õõ-õ-õ-oo
Vii vihma Venemaale
Õõ-õ-õ-oo
Aja huugu Harjumaale
Õõ-õ-õ-oo
Tõuka vihma Turjamaale
Õõ-õ-õ-oo
Saada sagar Sõrvemaale
Õõ-õ-õ-oo
Näite põllu põdemassa
Õõ-õ-õ-oo
Näite nurme närtsimassa
Õõ-õ-õ-oo
Ainamaada hallitamas!"

Tegelikult oli vihma käes suisa sulnis vehkida, pealegi allus märg ja raske rohi meelsamini vikati lõikele. Ja kui heina pole vaja kuivatada loomadele talveninaesiseks, vaid niita valguslembestele taimedele-loomadele elupaiga loomiseks, on ilma suhtes suisa muretu. Kui aga ootamas koduloomad, kes toiduta nukraks jäävad, võib heina kärbisesse-rõuku kuivama tõsta.

Muistsetel aegadel võetud terve Nedrema küla kokku ja mindud üheskoos mitmeks nädalaks puisniidule heinakaarele. ELF-i talgulised rügasid vaid mõne päeva – võtsid talguid kui puhkust ning jõudsid õhtuti muistseid aegu meenutada Mihkli kihelkonna iidsetes külades konnates või lõkke ääres muistset tulevikku unistada väljamaa tüdruku juhatusel prantsuspäraseid pannkooke praadides.

Kui oleme saanud päranduseks imetabaseid paiku, siis miks mitte hoolitseda nende eest päranduseks saadud töövõtetega – on ju needki väärt säilitamist ja oskamist.

Kui sinagi tahaksid ELF-i talguliste sõpruskonnaga pärandkoosluste eest hoolitseda, uuri toda lehte: www.talgud.ee.


Talgult kaasa saadud mõtteid

- Julge pealehakkamine on pool võitu — kui on tugev tahtmine puisniitu hoida ja kinnikasvamise eest kaitsta, on võimalik isegi varasema kogemuseta õiged niitmisvõtted käppa saada.

- Võiksime hooldada linnaparke puisniiduna. Lisaks murunurmikale võiks neis mitmeidki põnevaid ja kauneid taime- ja loomaliike elada, kui oma pügamisusinust tagasi hoiaksime ja lubaksime mõnes pargi osas kõrgemal heinal kasvada. Pealegi on linnas palju inimesi ümberringi, kes võiks tervisespordiks pargis vikatiga niita.

- Hädasti oleks vaja õpilasi ja lastega peresid talgutele tuua, et noored harjuksid tööd tegema ja selles rõõmu nägema.

- Juba aastaid käsitsi kraave hooldanud Aavo Roosenvald tõdeb, et vähemalt pehme heinaga kraavipervedel on vikat võrdväärne trimmeriga ka tööjõudluse poolest.

- Lauluga läheb töö tõepoolest ladusamalt, vihm põgeneb rutem ja elu on üldse ilusam.