Hiir tegi parkivasse autosse pesa

Kui mootori peale pesa ehitanud hiir oli lõpuks suure vaevaga autost välja saadud, tuli teda lausa valvata, sest nii väga kippus ta autosse tagasi.

Minu õde Mari, kes käis eelmisel nädalavahetusel Raplamaal Vigalas suguvõsa kokkutulekul, rääkis sellise loo (vaba ümberjutustus):

Jõudsin Vigalasse teistest varem. Kuna laupäeval oli oodata suuremat rahvahulka, ajasin reede lõuna paiku oma auto värava juures kasvava suure tamme alla. Uuesti tegin autoukse lahti laupäeva lõuna paiku, kui koos sugulastega läksime Vigala ringsõidule.

Kui mootori käima panin, oli terve auto täis imelikku haisu. Aru ei saanud, kust see tuleb. Samas oli kiire, sest tuli koos teistega välja sõita. Keerasin väljast tuleva õhu maha ja otsustasin, et pärast uurin asja lähemalt, Kahtlus oli, et võib-olla on auto mõne linnuga kokku põrganud, kes surma sai ja kuidagi kusagile kapoti alla sattus.

Õhtupoolikul vaatasin kapoti alla. Mootori peal on plastmassist kate, katte ja mootori vahelt tolknes välja kõrsi, oksi ja lehti. Hakkasin otsast tõmbama - lõppu nagu ei tulnudki. Sealt tuli ka tammetõrusid ja tõrude koori. Kõige lõpuks selguski, et seal oli terve pesa.

Pesa ehitaja ise lipsas mingi avause kaudu kuhugi auto sisemusse. Siis oli häda, kuidas teda sealt välja saada. Lõpuks õnnestus, aga ta tahtis kohe tagasi tulla.

Kõik käis nii kiiresti, et hiirt ei olnud võimalik täpselt uurida, aga kindlasti ei olnud ta koduhiir. Oli pruunikam ja pikema sabaga. Pesas poegi ei olnud, aga hiir jättis mulje, et just poegade pärast pesa ehitamine käiski - ta oli päris ümmargune.

Ei tea, mis oleks veel juhtunud, kui oleksin sinna kauemaks jäänud, aga pidin samal õhtul ära sõitma. Lahkusin hiireta (kes ilmselt tegi siis koos meiega terve sugulaste ringreisi kaasa), aga hais, mis ilmselgelt oli pesaga seotud, kadus autost alles järgmisel päeval.