Hirm haihtub, mesinikud koonduvad
“Ühistegevuse elavnemise põhjuseid on tegelikult mitu, kuid üks neist on küll see, et vanad tegijad on läinud ja peale on tulnud noored, kes tahavad infot ja õpetust,” ütles Raplamaa Kehtna valla mesinik Viktor Reino, kes möödunud suvel algatas Raplamaa mesinike seltsi taastamise.
Sügiseks juba ligi 40 liikmega selts sai täiendust hiljuti Raplas korraldatud perepäeval, mis oli ühendatud mesilasepidajaile suunatud loengutega.
“Asja on hoogustanud ka meedia,” hindas Raplamaa Kaiu valla mesinik Ülo Sild. “Mee ja mesilaste kasulikkusest on nii palju räägitud, et paljud on hakanud oma tarbeks kahte-kolme peret pidama. Aga oskusi on teinekord nii vähe, et mõni mees ostab igal kevadel uued pered, kuna omad ei ela talve üle.”
Sild tõi näiteks, et ta ise ka hakkas alaga tegelema alles nelja aasta eest ja on teadmised saanud just õppepäevadelt ning -sõitudelt.
“Võimalusi ennast täiendada on tänapäeval palju. Vahel võib näha, kuidas mõni 20–30 aastat tegutsenud praktik kõike seda teooriat ei tunnegi,” märkis ta.
Päris tühjale kohale
Kui Raplamaa mesinike selts sündis varem tegutsenud, ent 2000. aastatel hääbunud endise seltsi asemele, siis mullu asutatud Jüri kihelkonna mesinduse selts Harjumaal täiesti uuele kohale.
“Meie seltsi mõte tekkis Soodevahe külavanemal Jaanus Tõnissonil juba ammu. Rääkimist oli palju, aga eelmisel aastal käis see krõks, et teeme siis selle ära,” jutustas Harjumaa Kuusalu valla mesinik Leili Otsa.
Otsa jutustas, kuidas Jüri kihelkonna mesinike kokkusaamistel kõigepealt antakse aega omavahel juttu ajada, enne kui loeng või koosolek algab.
“Inimesed tahavad suhelda,” ütles Otsa, meenutades, et Eestis on olnud aegu, kus ühes kihelkonnas tegutses üle 50 seltsi.
Otsa rõhutas ka ühistegevuse puhtmateriaalset kasulikkust – mesinduskaubad on suhteliselt kallid ja ühisoste tehes on võimalik kulusid kokku hoida.
“Päris märgatav hinnavahe on, kui ostad näiteks talvesööta mitte sajakiloses pakendis, vaid korraga terve konteineri, kus kusagil poolteist tuhat kilo,” ütles ta.
Tahetakse omavahel olla
Eesti Mesinike Liidu nüüdseks üheksa kuud ametis olnud tegevjuhi Marianne Rosenfeldi sõnul on ühistegevuse elavnemist märgata terves Eestis.
Ta ise on infolehes kirjutanud Võrumaa mesinike aktiivsest tegevusest. Aktiivne on Põltsamaa selts jne.
Liit korraldab muu hulgas nii välis- kui kodumaal õppereise, mis on järjest popimad. Alustada tahetakse algajate koolitusega, õhus on suvepäevade mõte jms.
Muidugi on mesilasepidajaid, kes ei kiirusta ühinema – õhus on eri aegadel, olgu või kontrollijate ülipüüdlikkusest, tekkinud hirmusid, kuid ikkagi on toimunud pööre.
Pööret saaks veelgi toetada. Leili Otsa soovib, et Eesti riik hakkaks toetama varroatoosiravi, mida teevad naaberriigid. See leevendaks hirme ja hoogustaks tarude arvelevõtmist ning mesinike legaliseerumist.
Raplamaa mesinik Eha Metsallik ütles, et tema unistab ajast, kui Eestis enam päeva ajal põldusid ei mürgitataks.
Kodulehe Mesinik.ee andmeil on Eestis mesinikke u 5000 (2001. aasta põllumajandusloenduse ajal oli mesilasepidajaid 7600). Kutselisi mesinikke, kes saavad sellest kogu sissetuleku, on ligi 50 ja poolkutselisi paarsada.
