Ühistu veistele mõeldud tuhanded silopallid paiknevad laiali kogu Kaarma valla territooriumil, sest silopallide ühte kohta kuhjamine pole võimalik ega otstarbekas. Silopalle kasutatakse kindlates piirkondades kindlatel aegadel, et tagada ühtlane söödaratsioon. Piirkonnad, kus hirved oma laastamistööd teevad, on Lehtsalu sõnul Kärdu soo, Tahula soo, Kuke küla piirkond ja Uduvere karjamaad. Kahjud on suured ning mõnes kohas on juhtunud ka nii, et palle sealt enam tuua polegi, sest need on lõhutud ja riknenud.

Mereranna on pöördunud oma murega jahimeeste poole, aga jahimeeste väitel pole nendel võimalik lubade puudumise tõttu hirvi küttida.

“Meil tekib küsimus, et kes siis korvab meile hirvede söötmise kulud ja riknenud silopallid,” kirjutab Lehtsalu. Hirvede tekitatud kahjudega ollakse hädas ka mujal Saaremaal ning naabersaarel Hiiumaal. Möödunud aastal lõpul andis keskkonnaamet mõnele jahiseltsile täiendavalt hirvede küttimislimiiti, kuid ei pikendanud hirvevasikate küttimiseks lubatud jahihooaega, nagu soovis Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer.