Kust karvaproovi võtta?

Hobuselt tuleb võtta vähemalt 50 karva kas sabast või lakast. Varssadel tuleb karvad võtta sabast, sest lakakarvad on liiga peened. Enne karvade võtmist tuleb veenduda, et proovivõtmise koht oleks puhas ning selle poleks lahtisi karvu. Vajadusel tuleb piirkond harjata, pesta ja kuivatada.

Kuidas proovi võtta?

Karvu kitkuma asudes tuleb neist kinni võtta võimalikult naha lähedalt, sest nii saab korraga tõmmata suurema kimbu. Hoolikalt tuleb jälgida, et karvajuured jääksid terveks.

Kitkutud karvad tuleb panna laborist saadetud karvapakendis olevale alusele nii, et karvajuured ulatuksid umbes 1,5 cm üle aluse serva. Seejärel tuleb karvad kleepribaga aluse külge kinnitada. Kleepribale tuleb selgesti loetavalt kirjutada uuritava hobuse nimi ja (tõuraamatu) number.

Pikki karvu võib kärpida, kuid mitte karvajuurte poolt, vaid teisest otsast.

Alus koos karvadega tuleb asetada kotikesse karvajuured eespool. Seejärel sulgege kilekott hoolikalt ning pange pakend koos uurimisteatega ümbrikusse ning kleepige peale labori aadress (olemas laborist saadetud materjalide hulgas).

Proovi võib laborisse viia hobuseomanik, kuid selle võib saata ka postiga.

Kui palju karvade analüüsimine maksab?

Hobuse geneetiline identifitseerimine DNA markerite põhjal maksab 896 krooni. Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine (järglane, ema ja isa) maksab 2688 krooni. Kui ema ja/või isa on samade markerite põhjal varem uuritud, siis kordusanalüüsi läbi viia pole vaja ning selle eest maksma ei pea.

Keda uuritakse?

Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis teostatakse juhul, kui:

- mära paaritati/seemendati ühe inna ajal kahe või enama täkuga;

- mära paaritati/seemendati kahe teineteisele järgneva inna ajal mitme täkuga ja varsa sünniaja järgi võivad kaks viimast täkku olla võimalikud isad;

- kui varss on ema juures nõuetekohaselt identifitseerimata.

Geneetilise ekspertiisi peavad läbima ka kõik täkud, kes on olnud sugulises kasutuses.

Hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks on tarvis testida ka tema vanemaid. Kui üks vanematest on geneetiliselt identifitseerimata, siis ei saa ka otsustada tema sobivuse üle uuritava hobuse vanemana.

Allikas: Eesti Hobusekasvatajate Selts. Aastaraamat 2008.