„Loodusväärtuslikke niite on säilinud Eestis rohkem, kui üheski teises Euroopa riigis ja me ei saa lasta neil hävida. Need vajavad inimese kaasabi. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ja liigirohkus kaob,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Looduse aspektist on erinevatel niitudel suur roll elurikkuse kandjana – puisniidud ja loopealsed on erakordselt liigirikka taimestikuga. „Näiteks Lääne-Eestis Laelatu puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 76 soontaimeliiki, mida peetakse kogu Põhja-Euroopa rekordiks,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Sellised alad on olulised ka teistele liikidele, näiteks kahepaiksetele ning liblikatele ja teistele putukatele. Ranna- ja lamminiidud on olulised rändlindude peatuspaigad ja pesitsuspaigad.

„Kaitstavatel aladel on meil hinnanguliselt 60 000 hektarit poollooduslikke kooslusi. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. On oluline tagada, et taastamisele järgneks regulaarne hooldus,“ selgitas keskkonnaminister. "Ka toetab ajalooliste lammi- ning puisniitude taastamine ning regulaarne hooldus nendes piirkondades töökohtade säilimist ja loomist."

Niitude taastamiseks ja hooldamiseks ning selleks vajalike investeeringute tegemiseks on perioodi 2014-2020 rahastusvajadus 66 miljonit eurot. Neid tegevusi kavandatakse rahastada Ühtekuuluvusfondist, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist ja Keskkonnainvesteeringute Keskusest.

Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli Eestis poollooduslikke kooslusi kõige enam, lausa 40 protsenti Eesti maismaast. Pärast Teist maailmasõda hakkas nende pindala kiirelt vähenema, seoses intensiivse põllumajanduse ja suurtootmise arenemisega. Väheviljakad ja raskesti ligipääsetavad niidud jäid unarusse ja hakkasid võsastuma.