Seadusesse sisse kirjutatud asendustäitmise korraldamise kohustus ja selle tulemusel saadavate tulude kasutamise kord on kehtestatud eelkõige silmas pidades põllumajandusloomi, kelle võõrandamisest on reaalne võimalus saada ka rahalist tulu, mis aitaks katta loomade hoolitsemisele tehtud kulutusi.

Nende koerte puhul ei looda ükski osapool, et enampakkumine kataks koerte ravile ja hoolitsemisele tehtud kulutused. Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul on küll raske ennustada, aga tulu katab kümnendiku koertele kulunud ja tulevikus kuluvast rahast.

Eestimaa loomakaitse liidu jurist Piret Tees ütles seadust kommenteerides, et antud juhul rakendatav kord omanikult äravõetud lemmikloomade võõrandamiseks ei ole kohane ja siiani ei ole seda teadaolevalt ka rakendatud.

"Sellisel viisil loomadele uute kodude leidmine on väga riskantne protsess, mille tulemusi ei oska isegi ette ennustada ja kahjuks puudub ka kontroll selle üle, millistesse tingimustesse koerad uutes kodudes lähevad," lisas Tees.

Maaülikooli väikeloomakliiniku koerte käitumisnõustaja Tiia Ariko käis Veterinaar- ja Toiduameti kutsel varjupaigas koerte käitumist hindamas ning selle tulemusena otsustati avalikule enampakkumisele saata 13 looma. Veterinaar- ja Toiduamet määras enampakkumisi läbi viima Varjupaikade MTÜ, kelle varjupaika Valgas nälginud ja hoolitsuseta 24 koera peale võõrandamist toimetati ja kus nende heaolu eest on hoolitsetud.

Koerte varjupaika jõudmise lugu saab lugeda Varjupaikade MTÜ kodulehel www.varjupaik.ee, samuti saab seal tutvuda enampakkumisele minevate loomade ja enampakkumise tingimustega.

Varjupaikade MTÜ varjupaikades Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas ja Rakveres elab pidevalt ligi 200 uut kodu otsivat koera ja üle 400 kassi.