Iirlased tahaks toetusi nagu meil
Iga paari aasta tagant korraldab Iiri Farmerite Liidu (IFA) erametsanduse sektor oma liikmetele õppereisi. Eesti valiti selleaastase reisi sihtriigiks tänu isiklikele kokkupuudetele Brüsselis.
IFA erametsanduse sektori nõukogu esimees Pat Hennessy ja Toftani Metsanduse OÜ metsandusjuht Kristjan Kund, kes mõlemad osalevad Brüsselis COPA (Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee) metsandusvaldkonna koosolekutel, leidsid koos, et Eesti ja Iirimaa erametsandus on silmitsi paljude sarnaste väljakutsetega, mistõttu tasuks üksteist paremini tundma õppida.
Et anda Iiri metsaomanikele võimalust saada Eesti metsandusest parem arusaamine, lepiti kokku õppereis.
Väga noored metsad
Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt.
Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi.
Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas.
“Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.”
Palju ühisjooni
Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust.
Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed.
Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine, toetuste taotlemine, inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük.
Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu ka metsaomanike koostöö vajadus, et raietest saadavat tulu maksimeerida.
“Minu arvates on Iiri ja Eesti erametsasektori vahel sarnasusi palju,” leidis Pat Hennessy. “Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku potentsiaali.”
Pat Hennessy leidis, et üks suur erinevus Iiri ja Eesti era-metsa vahel on metsa aastane juurdekasv – Eestis on see 4,6 m³/ha aastas, kuid Iirimaal 20 m³/ha. Teine suur erinevus on, et Eesti riik ka ise oma metsaomanikke toetab.
“See on midagi, mille rakendumist sooviks näha Iirimaalgi,” ütles Hennessy.
Iirimaal on praeguse seisuga 24 piirkondlikku metsaomanike gruppi, kes tegutsevad ilma igasuguse riigipoolse abita, ja tundub, et paljud neist ei tule endaga toime. IFA näeks hea meelega, et Iirimaal rakenduks Eestiga sarnaselt piirkondlikele metsandusorganisatsioonidele suunatud toetusmeetmed.
Õppereisil kohtusime ka keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga, kes tutvustas looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses.
Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute eest kompensatsiooni.
Meie grupp jäi Eesti reisiga ülimalt rahule.
Iiri metsaomanikud
Iiri metsadest kuulub 46% eraomanikele ja 54% riigile.
Nii era- kui riigimetsa okas- ja lehtpuude protsentuaalne jagunemine on sarnane – 80–85% puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud.
Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku.
16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega.
Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor.
Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust lugeda kodumaise tööstuse tähtsaks osaks.
Näiteks 2008. aastal oli metsandussektori panus Iiri majandusse 1,89 miljardit eurot, mis on natuke vähem kui 1% riigi SKTst.
