Suure tõenäosusega hääletab Briti parlament hiljemalt juuliks, kas legaliseerida võimalus nn katseklaasilaste loomiseks (in vitro fertilization – IVF), kasutades selleks kolme vanema DNAd. Kui parlament kiidab seaduse heaks, saab sellest esimene seadusakt, mis lubab modifitseerida inimese DNAd enne lapse ilmaletulekut.

Sisuliselt tähendab see mitokondriaalse DNA asendamist, hoidmaks ära ohtlikke rakumuutusi. Mitokondrid on rakkudes energiat tootvad organid, mis muudavad toidust saadava energiaks, mida rakud vajavad toimimiseks. 

Nendes sisalduv DNA erineb tuuma-DNAst, millesse on talletunud suurem osa meie geneetilisest informatsioonist. Mitokondriaalset DNAd annab järeltulijale edasi ainult ema ning sageli sisaldab see mutatsioone, mis võivad tuua kaasa terviseriske.

Ajakirja Nature järgi kannab üks viietuhandest inimesest muteerunud mitokondriaalset DNAd, mis võib põhjustada pimedust, suhkrutõbe, nõdrameelsust, langetõbe jmt. Mõned nendest mutatsioonidest võivad viia parandamatute haigusteni, nagu Leigh sündroomini, mis toob kaasa neuroloogilise häire, mis avaldub lapsepõlves ning päädib võimetusega mõelda ja liikuda.

Kasutades riskivaba mitokondriaalset DNAd tulevase ema munarakus, vabaneb vastsündinu mutatsioonidest, mis võib võivad viia eelpoolmainitud vaegusteni. Seni on katsetatud mitokondriaalse DNA asendamist edukalt ahvidel.