Ilmavaatlus aitab head saaki saada

 (1)
Tartumaa mees Reinu Saluoks käib igal hommikul ilmaandmeid vaatamas, et prognoosi täpsustada.
Tartumaa mees Reinu Saluoks käib igal hommikul ilmaandmeid vaatamas, et prognoosi täpsustada.Raivo Tasso

Üle 40 aasta igal hommikul ilma üles märkiv Tartumaa mees Reinu Saluoks on kindel, et põllumehele tulevad ilmavaatlused vaid kasuks.

Tartumaa üks suurimaid teraviljakasvatajaid Reinu Saluoks, kel koos rapsiga tänavu maas vilja 1138 hektaril, on seda meelt, et tüsedate saakide püüdmiseks ei piisa üksnes põldude heast tundmisest, väärt sortide kasutamisest ja korralikust maaharimisest ning väetamisest. Ka ilmaolude teadmine, nendega arvestamine ning omajagu ennustamistki kuulub heade saakide meistri igapäevasesse arsenali.

Iga hommik kell 8

Reinu Saluoks on üks staažikamaid ilmavaatlejaid, kes oma mõõtmistulemused saadab ka Jõgeva ilmahuvikeskusse. Alustas ta sellega juba 44 aasta eest. Mees mõõdab oma kodu juures asuvas ilmavaatlusonnikeses igal hommikul kell 8 õhutemperatuuri maksimum- ja miinimumnäite ning sedagi, kui palju ööpäevaga on sadanud. Aastakümnetepikkused andmed on tal ka endal kõik alles hoitud.

"Kui ma ise mõnel hommikul ei saa, olen kusagil ära, siis kas abikaasa või tütretütar vaatab ja paneb kirja," selgitab ta.

Ilmavaatlustega alustas Saluoks 1969. aastal agronoomina Vana-Kuuste sovhoosis Roiul töötades. Kui ta mõni aasta hiljem Melliste kanti kolis, jätkusid need seal. "Toona oli peaaegu igas majandis ilmavaatluspunkt."

Saluoksal on kahju, et ilmavaatluspunkte maal nüüdseks väheks on jäänud. Seepärast ei saa ka enam nii detailset ülevaadet Eesti ilmast. Tema ümbruskonnaski oli varemalt punkte rohkesti. Enam ei ole vaatlejat Kavastus, Luunjas, Võõpstes ega Võnnus. 

Seotud lood:

"Kõigi nende andmeid kasutades sai toona võrrelda, kuidas saagivahed tulevad, mida parema tulemuse saamiseks teha tuleks," meenutab ta.

Kuna riiklikku tuge ilmavaatluspunktidele enam ei ole, püsivad allesjäänud poolsada või veidi enam punkti töös suuresti tegijate entusiasmil ja huvil ning Jõgeva ilmahuvikeskuse innustusel. Tema on jätkanud seda suuresti ka vajadusest.

"Sademete hulka teades saan lihtsamini planeerida töid põldudel, kas või sedagi, kas saata hommikul kultivaator välja või mitte," toob Saluoks ühe lihtsa näite.

Varblased ennustavad 

Kolme aasta eest leidis Saluoks kodu juures hekis sebivate varblaste pealt endalegi üllatuseks ühe seaduspärasuse - vahel on linnud seal üksteise vastu hästi tigedad.

"Avastasin, et pärast nende kõva kaklust läheb järgmisel päeval vihmale."

Oma pika ilmavaatluse ja veelgi pikema põllumehetöö juures on Saluoks tähele pannud, et ekstreemsemaid ilmanähtusi on rohkem esinema hakanud. "Eelmine aasta oli ka uskumatult sajune, ühtekokku tuli üle 800 millimeetri, mis on minu mõõtmiste aja rekord." Varem lehitses ta oma vaatluspäevikuid nüüdsest sagedamini. Püüdis uurida, millise aastaga ilm parasjagu sarnaneb, et siis arvata, mis see edasi teeb.

"Aga analoogaastad ka ei taha enam hästi istuda, ilm ei lähe edasi enam sarnaselt kui sageli varemalt," tunnistab ta.

Saluoks imestab, miks meie telekanalid nii erinevaid ilmaprognoose rahvale kuulutavad. Kõige priskemalt andvat alati soojakraade Kanal 2. "Telekanalid võiks ikka omavahel kokku leppida, kust nad andmeid võtavad, ETV ilmateated on kõige täpsemad."

Varsti algab viljalõikus. Mäksa Seemne juhi sõnul soosib ilm seekord taliviljade asemel rohkem suvivilju.