Iseteenindav maja, kuulipildujavalang ja kostüümidraama
“Meid ühendab meri, kirderanniku murrak ja eri rahvakillud ühtses kultuuriruumis,” räägib Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) tegevjuht Ülle Marits.
Ida-Virumaal on Maritsa hinnangul ka Eesti kõige ilusam loodus – meri, pankrannikud, liivarannad, joad, järved, sood-rabad ning suured metsad, seda vastukaaluna tavakujutelmale “põlevkivimaast”.
Aastatega on KIKO jaganud LEADERi toetusi 161 projektile ja toetanud ettevõtmisi 2,1 mln euroga. Toetati näiteks Oru pargi promenaade ja Eestimaa tipuvaldade kultuurikandjate kokkusaamist.
Samas soositakse uuenduslikke lahendusi, aidates ettevõtjatel soetada uusimat tehnoloogiat. Nii ongi selle kandi rahval ette näidata mitmeid ettevõtmisi, mille kohta saab öelda – esimene Eestis.
MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on Eesti kirdepoolseim LEADERi tegevusgrupp, kuhu kuuluvad Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Toila ja Vaivara vallad ning Narva-Jõesuu linn.
ISE TEHTUD OTSUSED
Mis on LEADER?
- LEADER-programm on üks edukamaid Euroopa
Komisjoni algatusi maaelu arendamiseks läbi kohalike
kogukondade.
- Eestis jagatakse maaelu arengukava 2007–2013
LEADER-meetme kaudu 86,28 miljonit eurot, mis teeb
keskmiselt aastas üle 12,78 miljoni euro kohalike
tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi.
- Eestis tegutseb 26 kohalikku tegevusgruppi.
Allikas: Maamajanduse Infokeskus
Kukruse Polaarmõisa külastajaid paelub võimalus kanda uhkeid XVIII ja XIX sajandi meeste- ja naisterõivaid, et tunda end tõelise aadlikuna.
Väärikas Kukruse mõis Kohtla vallas on kui ammendamatu varalaegas, kus saalides avaneb ajaloo võlu, alates mõisaelu tutvustamisest läbi von Tollide suguvõsa kuni kuulsa maadeuurija ja Sannikovi maa otsija Eduard Gustav von Tolli polaarretkede jäädvustamiseni.
Lumepallisõda igijääga kaetud polaartoas, võimalus vanaaegse sulega gooti kirja harjutada või video vahendusel parunitele – mõisahärra Robertile ja polaaruurija Eduardile – küsimusi esitada on vaid mõned näited üllatustest, mida varjavad Kukruse härrastemaja toekad seinad.
“Kui turistid jõuavad meie mõisa kostüümituppa ja hakatakse rõivaid selga sobitama, siis läheb kõigil nägu naerule ja enam pole kiiret kuhugi,” räägib Kukruse mõisa juhataja Kaja Kama, avades kostüümitoa ukse.
Võimalus end vanaaegsete rõivastega ehtida ja koos sõpradega pildistada lasta paelub nii eesti, vene kui ka teistest rahvustest turiste. Kostüümid seljas, kübarad peas, elatakse sisse kas Puškini või Dickensi aegadesse.
Kõige suuremat huvi tekitab XIX sajandi suurmood krinoliin – kuplikujuline traatraam, mille peal kõik kleidikihid mõjuvad kui kellukesed.
“Krinoliinile laotatud kohevad kleidid panid naise puusad ilusti õõtsuma, piht mõjus nii peenikesena, nii et kõik daamid tundusid väga ahvatlevad,” kirjeldab Kama, lisades, et raamiga ümbritsetud daamile ligi ei pääsenud, sai ainult kätt suudelda.
Ka viitab Kukruse mõisa juhataja sellele, et krinoliiniga tippides võisid daamid kergesti uppi lennata, seetõttu pandi jalga pikad volangidega aluspüksid.
Mehed saavad end aga polaaruurija paraadmundrisse rõivastada, et siis meenutada mõisaga seotud kuulsat maadeuurijat ja meresõitjat Eduard Gustav von Tolli, kes aastaid otsis müütilist Sannikovi maad.
Lapsi lõbustab aga jääkaru, kes viib väikesed huvilised avastusretkele keldrisse ehitatud polaarmaale, kus ka plastist liumägi, kajakk, koertekelgud ja polaarlaeva Zarja kajuti-
ruum.
Polaarmaa tehniline lahendus, samuti ajaloolised kostüümid on tellitud Stagecraft OÜ-lt, kes teeb teatritele dekoratsioone ja kostüüme.
Polaarmõisa kostüümide valmistamine maksis üle 4000 euro, sellest saadi LEADERi toetust 2732 eurot.
Toetust on saadud ka von Tolli suguvõsa ajaloo tõlkimiseks võõrkeeltesse, rahastamisotsust oodatakse tõukekelkude soetamiseks.
Sinimägede muuseumis täristab kuulipilduja
Vaivaras Sinimägede muuseumis saavad ajaloohuvilised relvasimulaatorist videomaastikul märki lasta.
Eesti kõige idapoolsemas, Vaivara vallas asuvatest Sinimägedest on Vene piirini vaevalt 10 kilomeetrit. Selles paigas on hirmsat moodi sõditud. Ei ole vist ühtegi eestlast, kellel mõni sugulane poleks jätnud oma elu just Sinimägedes. 1944. aastal seisis rinne ses paigas üle poole aasta, siia on jätnud oma elu umbes
60 000 inimest: nii eestlasi, venelasi, sakslasi kui ka hollandlasi, flaamlasi, taanlasi.
“See muuseum on pühendatud kõigile sõjas langenutele, olenemata sellest, millisel pool rindejoont nad võitlesid, toob esile Vaivara Sinimägede SA juhataja Ivika Mandre.
Muuseum on täis kiivreid, püsse, kuulipildujaid, katelokke, sõdurite kirju. Seintel on reas langenud meeste portreed.
Maidre sõnul on turistide huvi suur. “Meil käivad siin nii kohalikud kui ka välismaalased, Sinimägedel on oma emotsionaalne lugu,” hindab Maidre.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga on kunagine mõisa sepikoda renoveeritud teabekeskuseks, mõisa aidas asub näitusemaja, välja on arendatud sõjaajaloo teemapark.
LEADERi toetusega (üle 14 000 euro) soetati relvasimulaator, millega täristades võib muuseumis suurele ekraanile märki lasta. Nii saab veidigi aimu, kui tulistes lahingutes siin rindejoont paigal hoiti.
Tulistatakse originaalrelvast, Sinimägede lahingus kasutatud kuulipildujast MG 42. See on ühendatud arvutiprogrammiga, ekraanil jookseb Sinimägede maastik ja märki lastakse kollide pihta, mis siin-seal vilguvad.
“Me saame sellise põneva ajalooteemalise mängu abil anda turistidele mingi relvatunnetuse, et nad mõistaks Sinimägedes toimunut paremini,” ütleb Maidre.
Motovilla on kõige targem puhkemaja
Meelis Tint rajas Pühajõe külla puhkemaja, kus turiste teenindavad nn targa maja seadmed.
Pühajõe motoradade kõrvale on kerkinud hotellimajanduses ainulaadne Motovilla, kus igapäevatoimetusi korraldab Targa Maja automaatikasüsteem.
Külastaja saab siin kindla koodi, millega pääseb majja, oma tuppa, kööki, ja kui on tellitud ka saun, saab õigeks ajaks köetud sauna koos mullivanniga. Ka valguse saab sättida kustuma-süttima vastavalt liikumisele. Ühtegi teenindajat majas ei näe.
“Tänu selle maja automaatikale ei pea teenindaja viibima kohapeal, et kellelegi ust lahti teha. Me juhime kogu protsessi arvutiprogrammist – saame kaugelt panna tuled põlema ja põrandakütte sisse, valida muusikat, avada-sulgeda uksi – see ongi meie efektiivsuse võti,” räägib Motovilla omanik Meelis Tint.
Kogu teenindus rajaneb külastajale antud koodile – nii palju teenuseid, kui ta tellib, koodi abil ka saab. Nõnda ei pääse keegi teise inimese tuppa ega ka kööki, kui näiteks inimene ise puhkemajas seda teenust ei soovinud.
Tint selgitab, et seda süsteemi oli vaja puhtalt ellujäämiseks, sest muidu ei oleks see maja Ida-Virumaal äriliselt tasunud. Nüüd saab kulutusi tööjõult kokku hoida, kasutusele on võetud ka päikesepaneelid, et energiat kokku hoida.
Algselt plaanis ettevõtja kasutada Motovillas Hispaania automaatsüsteemi, aga kuuldes, et ka Eesti mehed arendavad samasugust programmi, otsustas Tint eestimaise Yoga OÜ kasuks.
Kuna ümber Motovilla kulgeb Pühajõe motorada, kus on korraldatud ka motokrossi Eesti meistrivõistluste etappe, kannavad kõik puhkemaja toad kuulsate motosportlaste nimesid.
Targa Maja projekti kogumaksumus on üle 50 000 euro, sellest saadi LEADERi toetust üle 30 000 euro.
