Üle 90% Euroopas toodetud ja imporditud veiselihast tarbivad vanad liikmesriigid (EU 15), mis tähendab, et antud sektoris saaks Eesti põllumees oma toodangu eest ka õiglast hinda küsida. Eesti põllumajandus peab enam kohanema Euroopa oludega ning olema piisavalt nutikas, et leida üles need “augud”, kus meil on lihtsam sisse pugeda, kui meie Euroopa konkurentidel. Lihaveise kasvatamine on majanduslikult kasulik ning lihaveise liha on tervislik ja väga maitsev.”

„Eesti pindalast pea kuuendik ehk 15% on kõrge väärtusega rohumaa,” sõnas MTÜ Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Katrin Noorkõiv. „Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestil suur majanduslik eelis arendada tootmisharusid, mis vajavad rohumaid ning seega võimalus suurendada sissetulekuid.

Rohumaa on hindamatu ressurss. Kõrge väärtusega rohumaid on Euroopas vähe ja need on väga kallid. Seetõttu kasvavadki lihaveised valdavalt nuumfarmides. Märksa odavam on loomad koguda nuumafarmidesse, kus neid teravilja ja piirituse tootmisjääkidega rammusaks söödetakse.“

Lihaveisekasvataja Katrin Noorkõivu sõnul on Eestis pikk veisekasvatamise ajalugu. „Eesti on juba aastasadu veisekasvatuse poolest tuntud olnud, juba Liivimaa Kroonikas mainiti eestlasi kui suurte veisekarjade omanikke,“ ütles Katrin Noorkõiv.

„19. sajandi lõpust on teada, et nuumasime oma härgi piiritustööstuse jääkidega ja viisime nad siis Petrogradi turule. Mitmetes üle maailma tuntud retseptiraamatutes kirjeldatakse rohumaaveise küpsetamise traditsioonilisi viise ka Eesti moodi.“