Ivari Padar: kriisile kiiret lahendust pole

EPK aastakonverentsil ütles praeguseks vaid mõne kuu ametis olnud põllumajandusminister Ivari Padar, et Venemaa toiduainete impordikeel on mahukas, ehk mahukam ja laiaulatuslikum, kui oskame praegu arvata või hinnata.

„Impordikeeld on Eestit võrreldes teiste euroliidu riikidega kõige kiiremini ja kõige rohkem haavanud, kasvõi juba sellepärast, et meie toidutööstuse ja põllumajanduse suurim ekspordi sihtriik 19% suuruse mahuga oli just Venemaa,“ rääkis Padar. „Meie piimatoodete eksport Venemaale oli 25% koguekspordist. Sellepärast olemegi selles kriisis erilised ja sellise sõnumi oleme Euroopa Nõukogu Põllumajandus- ja Kaladusnõukogusse ka edastanud.“

Padar kinnitas, et see kriis on kogu EL-i probleem ja ei tohi lubada, et Venemaal õnnestuks ässitada EL-i riike selles kriisis üksteise vastu. Kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis peaksid abivahendid ka mujalt tulema.

Edasi selgitas Padar, kui mitmel koosviibimisel ja arupidamisel on tema ja tema Baltimaade ametivennad on viibinud, alates augusti algusest, kui info Venemaa santsioonide kohta teatavaks sai. Neid võib resümeerida nõnda, et põhiline sääraste kohtumiste eesmärk on siiani olnud Eesti ja teiste Balti riikide erisust praeguses olukorras.
„Tagasilöök tuli üleeile, kui arutati EL-i eelarve ülejääke ja otsustati need anda algul loodetud põllumajanduse asemel välispoliitikale,“ möönis ta. „Nüüd on karta, et asi läheb novembris tööd alustavale uuele Euroopa Komisjonile. Aga töö käib ja usun, et kusagil novembris saame mingi lahenduse kätte. Ent esialgu tuleb natuke siiski rõõmu kinni hoida – kõikidel riikidel on oma mured ja kiireid kokkuleppeid saavutada on raske.“

Kui top up-i 24 miljonit on ikka riigieelarvest välja lennanud, siis selle raha tagasisaamine pole enam nii lihtne, vaevalt, et seda saab taastada enne 2016. aastat, tõdes Ivari Padar. Ta lubab tegeleda Eesti põllumajandussaadustele uute turgude leidmisega. Ühena nimetab ta Hiinat, homme lubab sõita Moldovasse, novembris käib Valgevenes. Praegu valmistavad Soome ja Balti riigid ette ühisseisukohta, piimandussektori toetamise arutellu tahab siseneda ka Poola.

„Valgevenega on ka varem tegeldud, aga siiani on probleemiks sealt pakutud madalad hinnad, need on sisuliselt interventsioonikokkuostu hinnad,“ märkis minister.